Leedu võil hoitakse silma peal

Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse saadeti Leedu tootjate piimatoodete laborianalüüside tulemused. Analüüsi palus teha eraisik, kuid ta on tõenäoliselt ühe Eesti piimatööstusega seotud.

Veterinaar- ja toiduamet kinnitas, et uuris piimatoodete vastavust hügieeni- ja kvaliteedinõuetele. Kontrollimisele toodud Leedu toodete hulgas olid Vilvi jogurtid ja kohukesed, Aasa kodujuust ja kohupiim, koorevõi Favorit, Alpenrose ja Armas.

Ilmnes mitu puudust. Vilvi toodetes leiti ülemäära pärmseeni, Alpenrose võis avastati coli-baktereid (ehk soolekepikesi). Enamjaolt ei vastanud tegelikkusele ka tootel märgitud rasvasisaldus.

Erilist usaldust sellised kaebused ei ärata. “Selleks, et analüüsid näitaks ebarahuldavaid tulemusi, piisab säilitamis- või transporditingimuste rikkumisest,” selgitas ta. Rimi Eesti Foodi esindaja Katrin Bats kahtles samuti, kas esimest analüüsi võib usaldada. “Ilmselt tehakse seda meelega ja tegijad ei adu, et nad võivad kahjustada ka teiste sama kaubamärgi toodete mainet. Samas valmistavad paljusid teisi Alpenrose tooteid sootuks teised hankijad. Rimil on omatoodete kvaliteedi tagamiseks kindel süsteem, mis hõlmab ­auditeid tootmisettevõtetes ning pidevat kontrolli toodete üle. Meil ei ole põhjust nende kvaliteedis kahelda,” märkis ta.

Tasub teada

Leedu tootja mustas nimekirjas

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti arvates ei ole UAB Rokiškio Piena tõepoolest kõige suurem puhtusearmastaja.

coli-baktereid, pärmseeni ja tetratsükliini leidis Venemaa sanitaaramet analüüsiga Leedu tootja piimapulbris.

Leedu tootjad on viimastel aastatel korduvalt sattunud ameti erikontrolli alla.

Ka Eesti ettevõtteid on mustas nimekirjas olnud.

 

Kommentaar

Toiduamet solvab Eesti tootjaid

Alar Pink, ASi Tere turundus- ja tootearendusosakonna juhataja

Analüüsidest on selgesti näha, et 12 tootest vastas heale tavale ja Eestis kehtivatele standarditele vaid üks. Selline masskõrvalekalle ei saa olla juhuslik ja väljendab halba hügieenilist olukorda tootmises, mis võib olla tingitud hoolimatusest, vähesest enesekontrollist või nõrgast kohalikust järelevalvest. Uskumatu on lugeda Eesti veterinaar- ja toiduameti enese­õigustamiskatseid.

Tehtud on kaks erinevat proovi erineval kuupäeval, millest esimene on analüüsinud coli-laadseid. Nende kõrge sisaldus võib viidata, et toidus leidub haigusttekitavaid mikro­organisme, hallitusseeni ja pärmseeni. Teise prooviga selgub, et toodang ei vasta pakendil märgitule 7 juhul 12st. See on Eestis kehtivate seaduste rikkumine, sest kunagi ei tohiks toote märgistusel deklareeritud näitajad olla väiksemad kui pakendil märgitud.

Sellise rikkumise juures annab veterinaar- ja toiduameti juhtkond ebamääraseid vastuseid, et võib-olla on saastumine tekkinud logistika käigus. See on vastutustundetu ja solvab Eesti toidu­tootjaid.

Meie ettevõte tasub aastas kümneid tuhandeid eurosid riikliku järelevalve eest. Kui saame teada, et meie toodetega konkureerivad tooted on Eesti kontrollorganid hoopis tähelepanuta jätnud, siis sellist suhtumist turgu ja tarbijale pakutavate toodete kontrolli me ei osanud isegi arvata.

Selgub, et tänu Venemaa kontrollorganitele saame ka meie teada, missuguseid tooteid meile tuuakse.

Eks siis hakkame oma laboratooriumitega rohkem analüüsima ka turul pakutavaid konkureerivaid tooteid.

Osa riike ignoreerib seadusi

Vallo Asperk, Vigala Piimatoostuse juhatuse liige

Minu arvamus ühtib Pingi arvamusega. Veterinaaramet võiks Eestis müüdavat välistoodangut rohkem kontrollida. Importkauba puhul peab tarbija sisuliselt usaldama teise riigi järelevalveorganeid.

Meile kõigile on teada, et ­Euroopa Liidus ei ole järelevalve ühtlane. Osas riikides ignoreeritakse endiselt paljusid seadusi. Maal, kus on ebapiisav järelevalve, kasutab osa tootjaid paratamatult sobimatut tooret, näiteks jääke, taimerasva ja säilitus­ained.

Tasuks tugevdada kontrolli impordi üle

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Euroopa Liidus peaks kaupade kvaliteet olema ühtsetel alustel. Meie amet teeb kontrolle riskidest lähtudes. Kui tõesti pole toiduainete ohutus nii kõrgel tasemel kui kohalike tööstuste oma ning kui järelevalve avastab selle juhuslikult või üldse mitte, on see taunimisväärne ja lubamatu.

Teades, milliseid pingutusi teevad Eesti piimatööstused toiduohutuse, tootmishügieeni ja toodete kvaliteedi jaoks, paneb see nad importtoodanguga ebavõrdsesse olukorda.

Riigi järelevalve peaks olema usaldusväärne, kuid võib-olla tuleks kaaluda just importtoodete rangemat kontrolli. Eriti nendes tootekategooriates, mille suhtes on nõuete rikkumise kahtlusi. Samas on ette tulnud olukordi, kus Eesti tööstuste toodangut naaberturgudel on nii Leedu kui Läti veterinaarametid (või järelvalveorganid) alusetult blokeerinud.

Väiksel turul peab olema aus konkurents

Juhan Särgava, Saidafarmi juhatuse liige

Coli-proovi võtmisel peab täpselt metoodikat järgima, muidu võib kergesti tulla eksitav tulemus. Põrmugi ei soovi, et omaenda kaup põhjendamatult vale kriitika alla satuks ja seetõttu pean vajalikuks väga selgelt ja põhjalikult kontrollida ka teiste toodangut, enne kui kahtlusega informatsiooni ilmutada.

Standardist madalama kvaliteediga toodangu müügile ilmumine halvab kahtlemata meie väikest turgu ja tootjaid.