• 21.01.14, 09:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Piima hind lööb laineid

Jaanuaris jõudis piima kokkuostuhind rekordkõrgusele, mis toob kaasa piimatoodete hinnatõusu.
E-piima juhatuse liikme Jaan Mutli sõnul on piimatööstuse hinnad maailmaturul juba pikemat aega tõusuteel olnud, jaanuaris on kokkuostetava piima hind koguni E-piima ajaloo kõrgeim. “Sel kuul maksame kilo pealt 39,5 eurosenti, detsembris oli see summa kaks senti väiksem,” märkis Mutli. “Sellest tulenevalt on tõusnud ka meie väljamüüdavate toodete hinnad.”
Mutli sõnul mõjutab Eesti piimatööstust enim Leedu, kelle nõudlus määrab turu hinna. “Leedu ettevõtted pakuvad Eesti tööstustest paremat hinda ja veavad meie riigist välja ligikaudu 500 tonni piima päevas,” märkis Mutli.
Estoveri tegevjuht Hannes Prits kinnitab, et piima hind on nii Eestis kui ka maailmaturul selges tõusutrendis ja langust pole niipea oodata. “Viimase 18 kuu jooksul on piima hind meie jaoks kallinenud umbes 40%, sellest 13% viimase kahe kuuga,” märkis Prits.
Sellest tulenevalt on Estover alates 2012. aastast alates juustuhindasid 6 protsenti tõstnud. “Lähiajal õnnestub hindu loodetavasti veel korrigeerida,” ütles Prits.
Pritsi sõnul on praegu Eesti rekordiline toorpiima hind fakt, mida kahtluse alla ei seata. “Valitseb ka piimatoodete nappus,” märkis Prits. “Siseturul on aga piimatöötlejad kaubanduskettide surve all, kes siinse konkurentsi pärast hindu muuta ei soovi.”
Venemaa keeld turgu ei mõjuta. Mutli ütlust mööda pole Venemaa ekspordikeeld siiamaani ­E-piima piimatoodete hindadele mõju avaldanud. Varem umbes 30% Venemaale läinud toodang on osaliselt ümber paigutatud muudele turgudele. “Juustu on lihtne säilitada ja eks varsti peaks Venemaa turu uuesti lahti saama,” märkis Mutli.
Mutli sõnul vaadatakse praegu Venemaa tehtud etteheiteid ja püütakse nende põhjusi kõrvaldada. Millal keelu alt vabanetakse, praegu veel ennustada ei osata.
Venemaalt ekspordikeelu saanud Tere AS teeb juba aasta algusest tihedat koostööd Eesti veterinaar- ja toiduametiga, et etteheidetud puudused likvideerida ja tee Venemaale uuesti avada. “Liigume ettenähtud graafikus,” märkis Kivine.
Tere juhatuse liikme Ülo Kivise sõnul pole jõululaupäeval oodatamult saadud uudised nende ettevõtet rivist välja viinud. “Oleme nüüdseks olukorraga kohanenud ja leidnud uued väljundid ajutise tühimiku täitmiseks,” märkis Kivine.
Tema ütlust mööda läks nende toodangust Venemaale 5–7%, mis on nüüdseks muudele turgudele suunatud. “Tulu on praegu hea,” ütles ta.
Turu äralangemine pole siiani eriti mõjutanud ka Estoveri, kelle Venemaale müügi osakaal oli umbes 20% toodangust.
“Praegu oleme kimpus pigem liiga väikese laoseisuga – juust peab kindla aja laos valmima, tulenevalt eelmise aasta rekordmüükidest on aga laoseis praegu pigem keskmisest oluliselt väiksem,” ütles Estoveri tegevjuht Hannes Prits. “Oleme sellepärast sunnitud isegi osa kampaaniamüüke ära jätma.”
Prits ei oska ennustada, millal ettevõte Venemaa kehtestatud keelu alt vabaneda võib, küll aga kinnitab, et enamik etteheidete põhjusi on juba kõrvaldatud. “Allesjäänud punktidega tegeleme iga päev,” märkis ta.
 Duumasaadik saatis murekirja
Veterinaar- ja toiduametile saadetud kirjas toob Vene riigiduuma saadik Andrei Krutov eraldi välja impordipiirangute tõttu tekkinud raske olukorra Peterburi ettevõttes Nevskije Sõrõ, kes on viimasel neljal aastal Venemaal aktiivselt müünud ka Saaremaa piimatööstuse toodangut.
Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk märkis, et ta ei ole Andrei Krutovi kirjast teadlik, kuid Nevskije Sõrõ on tõepoolest Saaremaa toodangu põhiline turustaja Venemaal, kirjutas Saarte Hääl.
“Meie partnerid on muidugi nukrad, sest meie koostöö toimis väga hästi ja nad olid meie kaubaga rahul,” ütles Saagpakk.
Ta ütles, et seni pole tööstus piima kokkuostuhinna kallale veel läinud ja 1–1,5 kuud peab praeguse hinna juures kindlasti vastu.
Eesti turule aga rohkem toodangut ei mahu. “See, kes üritab, see annab lihtsalt muidu ära ja kogu lugu.”
 
Taust
Ekspordikeelu saajad
Piimatöötlejad
E-Piima Põltsamaa meiereiEstoveri Tartumaa tehasTere ASE-Piima Järva-Jaani meiereiSaaremaa Piimatööstus
Kalatöötlejad
Eesti KalapüügiühistuMorobellEesti TraalpüügiühistuDGM ShippingJapsKajax Fishexport

Seotud lood

Uudised
  • 03.01.14, 17:54
Väätsa Agro kiire arengu taga on muudatused farmijuhtimises
Kui Trigon Dairy Farming Estonia 2012. aasta kevadel 1800 lüpsilehmaga Väätsa Agro ära ostis, ei olnud seal ettevõtte Eesti farmide juhi Margus Mulla väitel kiita midagi.
Uudised
  • 27.12.13, 23:11
Andi Saagpakk: Venemaa nõuded on väga ranged
Tuleb tööd teha ja Venemaa välja toodud puudused kõrvaldada, kuid need on väga ranged, märkis Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk.
Uudised
  • 21.10.13, 14:57
Väätsa Agro rajab Euroopa Liidu suurima piimafarmi
Järvamaale Lõõlasse kerkib järgmiseks sügiseks hiiglaslik piimafarmikompleks, millele tulevikus lisanduvad veel biogaasitehas ja piimakombinaat.
Uudised
  • 28.01.14, 11:04
Piimatoodang suurenes neljandat aastat järjest
Esialgsetel andmetel toodeti 2013. aastal 762 300 tonni piima, mis oli 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele