Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Täna on keskkonnatasude puhul tegu riigieelarve tulude poole fiskaalinstrumendiga, mis lähtub eelarvetasakaalu vajadustest,“ ütles Voog aprilli alguses toimunud keskkonnaseminaril.

„Eesti on üks kahest või kolmest Euroopa Liidu riigist, kus kaevandusluba väljastab keskkonnaministeerium. Normaalne oleks, et lube väljastaks aga majandusministeerium, selle ekvivalent või kohus nagu Rootsis. Teistes riikides võetakse kaevanduslubade väljastamises arvesse keskkonnahoiu kõrval ka majanduslikku külge,“ räägib Voog.

„Kui meil keskkonnatasud 5% tõusid, otsustati samal ajal näiteks Saksamaa ühel liidumaal seoses raske majandussituatsiooniga vabastada kaevandusettevõtted viieks aastaks keskkonnamaksudest ning ettemakstud tasud tagastati ettevõtjate kontole. Enamikes riikides nõutakse keskkonnatasusid siis, kui ettevõte on kasumis. Eestis nõutakse keskkonnatasusid ka kahjumis olles,“ toob Voog näiteid mujalt maailmast.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ teine seminar toimus aprilli alguses keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana, kuidas seista oma huvide eest, kui kiiresti on võimalik seadust muuta, kas ettevõtja ise võib saada seaduseparandajaks ning kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.

Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.