• 22.08.14, 10:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ebaselged õigusaktid võivad raisata põllumeeste raha

Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitasid käesoleval nädalal Keskkonnaametile selgitustaotluse saamaks juhiseid valdkonnas ühtse praktika kujundamiseks ning vastuseid, kuidas peavad deklareerima ja tasuma keskkonnatasu sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad välisõhu saasteloa omajad.
Advokaadibüroo GLIMSTEDT keskkonnaõiguse eksperdi ja vandeadvokaadi Mirjam Vili sõnul on 1. juulil 2014  jõustunud välisõhu saasteloa künnisvõimsuste uue regulatsiooni ebapiisavad selgitused ja juhendid tõstatanud põllumeestes mitmeid küsimusi ning jätnud selgusetuks, kuidas muudatuste valguses käituda.
„Uue regulatsiooniga tõsteti põllumajandussektoris saasteloa omamise künnivõimsust, mis vabastas alates 1. juulist 2014 välisõhu saasteloa omamise kohustusest mitmed sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtjad, kes pidid varasema regulatsiooni kohaselt saasteluba omama.  Sellega seoses kadus ka ettevõtjate, kelle tegevus ei nõua uue regulatsiooni kohaselt enam saasteluba, saastetasu maksmise kohustus. Vastuseta jääb aga, kuidas täpsemalt siis peavad alates 1. juulist deklareerima ja tasuma keskkonnatasu sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad välisõhu saasteloa omajad,“ ütles Vili.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on oluline, et saastetasu deklareerimise ja tasumise juhendid oleksid kõigile selged ja üheselt mõistetavad. “Tehtud muudatus võimaldab reaalselt põllumeestel keskkonnatasude pealt kokku hoida, kuid samas võib omaalgatuslikult ja ekslikult keskkonnatasude tasumata jätmine kaasa tuua sanktsioone ning täiendavaid kulutusi,“ sõnas Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT sõlmisid 11. juulil 2014 ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate keskkonnaõigusalase teadlikkuse edendamine.
1996. aastal loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete esindusorganisatsioon, mille eesmärk on oma tegevuse kaudu väärtustada Eesti põllumajandust ja toiduaineid nii kodu- kui välisturul. Koda toetab Eesti põllumeeste ja toidutöötlejate vahelist koostööd ning põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemist nii sise- kui ka välisturul.
GLIMSTEDT on üks Baltikumi juhtivaid täisteenust pakkuvaid advokaadibüroosid, kus töötab kokku üle 250 advokaadi Tallinnas, Riias, Vilniuses, Minskis ja erinevates linnades Rootsis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele