Maaülikooli herbaarium sai väärtuslikku täiendust

„Kohava herbaariumis on ligi 600 herbaarlehte, mis on kogutud Eestist peamiselt 1930. aastatel (Keila ümbrus, Muraste, Tallinn, Puhtu jne) ning umbes sada herbaarlehte aastast 1916, mis on pärit Peterburi lähedalt Krasnoje Selost,“ rääkis Eesti Maaülikooli herbaariumi vanemkuraator Toomas Kukk, kelle sõnul on herbaarlehti määranud tollased parimad taimetundjad Theodor Nenjukov, Gustav Vilbaste, Paul Thomson, Silvia Talts, Albert Üksip jt.

Priidu Kohava hukkus 1945. aasta alguses Saksamaal vangilaagris, ent herbaarium säilis heas seisus eeskätt tänu tema pojale Priit Kohavale, kes on tuntud metsandus- ja looduskaitsetegelane ning metsataksaator. Priidu Kohava on nüüdisajal teada rohkem fotograafina – mullu ilmus Friedrich Kochtitsky päevapildiraamat, mis koondab ühtede kaante vahele tema fotopärandi Eesti Rahva Muuseumis.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaarium koosneb soontaimede (umbes 145 000 herbaarlehte) ja sammalde herbaariumist (umbes 24 000 säilitusühikut). Põhiosa moodustavad Eestiga seotud materjalid (umbes 120 000, tegemist on maailma suurima Eestist kogutud taimede herbaariumiga). Väiksema osa moodustab üld- ehk välisherbaariumi materjal (umbes 25 000). Eraldi säilitatakse Karl Ernst von Baeri herbaariumi (umbes 6500 herbaarlehte).