- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärtel: Mida saame teha, et Eesti püsiks marutaudivabana?
Eesti on alates 2013. aasta aprillist kuulutatud ametlikult marutaudivabaks riigiks. Samas on maailmas jätkuvalt riike, kus marutaud levib ning Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal üle 70 000 inimese ehk maailmas sureb iga kümne minuti järel üks inimene marutaudi. Probleemile tähelepanu juhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.
Seoses Eesti geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi meil tõenäoliselt kunagi lugeda minevikuprobleemiks, sest nakkus on endiselt väga levinud idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena diagnoositakse seda ka Lätis. Seetõttu on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur.
Mida saame teha, et Eesti püsiks marutaudivabana?
Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikkus kummaliselt käituvate kodu- ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust. Kõigil lemmikloomapidajatel on kohustus regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Riik kannab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga.
Peame hoolitsema, et marutaud ei pääseks Eestisse taas ka metsloomade tõttu. Seepärast viib Veterinaar-ja Toiduamet igal aastal Eesti lõuna- ning idapiiri ääres läbi metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist (vt. vaktsineeritava ala kaart). Igal aastal külvatakse lennukeilt eelkõige rebastele-kährikutele suupäraseid vaktsiinipalasid.
Vaktsineerimine annab tulemusi
Seni on vaktsineerimisprogramm oma eesmärki edukalt täitnud. 2006.– 2013. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemused näitavad, et vaktsiini sõi keskmiselt 83% sihtgrupi loomadest. 47%-l loomadest leiti viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis välistab nakatumise. Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011. aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaapiirist. Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutaudi tagajärjel, oli 1986. aastal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi tõttu Eestis surnud 27 inimest.
Fakte marutaudi kohta:
•maailmas sureb aastas üle 70 000 inimese marutaudi tagajärjel, enamasti lapsed arengumaades;
•marutaud levib endiselt 2/3 maailma riikidest;
•üle 90% inimeste surmajuhtumitest põhjustavad koerahammustused;
•pea 100% marutaudi põhjustatud inimeste surmajuhtumitest on välditavad.
Hetkel kuum
Loe lisaks:
Marutaudi vastase võitluse on seadnud ühiseks prioriteediks Rahvusvaheline Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ning ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO).
Autor: Ago Pärtel
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele