• 20.12.14, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Looduse hoidmiseks investeeriti 2014. aastal ligi 6 miljonit eurot

Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitseks investeeriti kaitsealadesse selle aasta jooksul 6,05 miljonit eurot. Selleks, et looduses liikumine veel atraktiivsem oleks, korrastati 2014. aastal erinevate matka- ja õpperadade lõike kokku 533 km ulatuses.
Keskkonnaminister Mati Raidma kommenteeris, et lõppev aasta looduskaitses oli Keskkonnaministeeriumile edukas. Valdkonda investeeritud summade eest tehti palju olulist - rahastati kaitsekorralduskavasid, praktilisi looduskaitsetöid ja kalade elupaikade parandamist looduskaitseliselt olulistel jõgedel. Raidma lisas, et aasta kõige olulisem otsus tehti novembris, kui valitsus otsustas moodustada Nabala-Tuhala looduskaitseala. „Nüüd võime olla kindad, et sealne tundlik veerežiim seal hulgas maa-aluste jõgede ja unikaalse Tuhala nõiakaevu, soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad on kaitstud,“ märkis keskkonnaminister.
Sel aastal algas uus Euroopa Liidu eelarve periood, mis võimaldab meil järgmise seitsme aasta jooksul keskkonda investeerida kokku 400 miljonit eurot, sellest 100 miljonit eurot looduskaitsesse.
Suurtematest asjadest töötati välja keskkonnatasude raamkava. Valitsus kinnitas oma määrustega taastumatu maavara kaevandamisõiguse ning vee erikasutusõiguse tasud aastateks 2016–2025. Põlevkivi kasutustasu määramiseks otsustas valitsus tulevikuks välja töötada väärtusepõhise tasustamismudeli, mis arvestaks nii keskkonnakoormuse kui ka ressursi kasutamisest saadava tuluga.
Valminud on ka põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastateks 2016–2030 eelnõu, mis sõnastab põlevkivi kaevandamise ja kasutamise põhisuunad Arengukava üld-eesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne  kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse jätkusuutliku arengu ja varustatuse põlevkivivaruga ning vähendada seejuures negatiivset keskkonnamõju. Arengukava soovitab ka edaspidiseks jätta põlevkivi aastase kaevandamismahuks 20 miljoni tonni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele