Täna, 13. märtsil kell 12 toimub riigi äriühingu AS Vireeni loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas katsepõletamine uue mobiilse põletusahjuga Hurikan 1000E. Mobiilset põletusahju saab kasutada seakorjuste kahjutustamiseks sigade katku puhangu korral.
„Möödunud nädalal oli Eestis põletusahju tootjatehase tehniline ekspert, kes seadistas masinat ja koolitas töötajaid. Seadistustööd on tehtud ning saame viia läbi katsepõletamise,“ ütles AS Vireen juhataja Rait Persidski. „Mobiilne põleti on ostetud, et olla valmis võimalikeks taudipuhanguteks farmides, kuid seda saab kasutada suuremate taudikollete puhul ka metsseakorjuste kahjutustamiseks“.
Põletusahju töötlemisvõimsus on kuni 1 tonn tunnis. Üksikud leitud metssead tuleb kohapeal matta või toimetada lähimasse selleks tarbeks paigaldatud konteinerisse. Suuremate taudipuhangute korral farmis, kus on hukkunud tuhandeid sigu, jääb lahenduseks matmine.
„Masina kasutamine võiks olla põhjendatud alates viiest tonnist põletusmaterjali kogusest. Kuid taudimaterjali kahjutustamisel tuleb hinnata riske iga konkreetse juhtumi puhul eraldi, et leida hetkeolukorras nende minimeerimiseks sobilikud ja majanduslikult optimaalsed lahendused,“ lisas Persidski.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põletusahi Hurikan 1000E telliti Inglismaa ettevõttelt Waste Spectrum Environmental ning selle maksumus koos seadistamise tasuga oli 249 034 eurot. Valitsus eraldas põleti ostmiseks Vabariigi Valitsuse reservfondist 227 500 eurot.
Seotud lood
Maaeluministeerium algatas distsiplinaarmenetluse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärteli suhtes, et kontrollida võimalikku rikkumist teenistuskohustuste täitmisel.
Riigiettevõte AS Vireen nõukogu otsustas mitte tagasi kutsuda ettevõtte juhatajat Rait Persidskit.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.