• 28.04.15, 09:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veekonverentsil räägitakse veeteaduse läbimurdelistest uuringutest

Täna,  28. aprillil toimub Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse järvemuuseumis konverents „Eesti veeteaduse horisondid“, mida korraldavad Eesti Maaülikool ja Keskkonnaministeerium. Konverentsil annavad 19 noort rahvusvahelise tasemega veeteadlast Eesti Maaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ülevaate Eestis tehtava veeteaduse läbimurdelistest uuringutest, mis võiksid olla konkurentsivõimelised Euroopa teadust rahastavates programmides.„Käsitletav lai teemadering hõlmab mere ja sisevete uuringute füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja rakenduslikke aspekte ning modelleerimist,“ rääkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Tiina Nõges, kelle sõnul näiteks maaülikooli teadlased annavad ülevaate käesoleva aasta Eesti Vabariigi teaduspreemia pälvinud teadustöödest veekogu mikroobsete toiduahelate alal, tutvustavad järvede ökosüsteemi modelleerimise võimalusi ning esitavad uusi teadustulemusi kalade kohta. Tartu Ülikooli noored teadlased käsitlevad vee puhastamise ja Läänemere seisundi probleeme ning tehnikaülikooli uurijad heidavad valgust Läänemere ranniku, veetaseme, hoovuste ja kihistumise iseärasustele ning kliima soojenemise ja järvede seisundi seostele. „Tallinna Ülikooli vastutada on Eesti osalemine Euroopa teaduse ühisprogrammeerimise algatuses Vesi, nende teaduslik ettekanne kajastab inimmõju jälgi väikejärvedes Eesti ja Jaapani näitel, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut jällegi esitleb tulemusi üha laialdasemalt kasutatavate nanomaterjalide kahjulikust mõjust veeorganismidele.“Veekonverents toimub Euroopa teaduse ühisprogrammeerimise algatuse (JPI) Vesi raames ning selle eesmärgiks on kokku tuua Eesti veeteadlased ning arutada, millised on uued suunad veeteaduses ning kuidas saaksid Eesti teadlased JPI Vee ja Horisont 2020 teadusprogrammide täitmises kaasa lüüa.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele