Miks talinisu põllud haigestuvad?
Viimasel nädalal on ETKI teaduritele ja fütopatoloogile sagenenud telefonikõned mures teraviljakasvatajatelt, kes imestavad, et mis nende talinisupõllul on juhtunud. Kurdetakse, et lehed on kas väga kiiresti nakatunud või avaldub taimedel mingi füsioloogiline probleem. Milles asi?
Talinisule kulges kasvuhooaeg maikuus suhteliselt soodsalt. Jahedad ilmad ja sademete hulk võimaldas hästi võrsuda ja taimik kasvas lopsakaks. Lehestikuhaiguste tase oli madal nii küntud kui minimeeritult haritud põldudel.
Helelaiksuse ja nisu-pruunlaiksuse (e. DTR) levikul on toimunud järsk hüpe eelmisel soojal nädalal, millele eelnes pikalt kuiv ja väga tuuline periood. Jõgeval oli väga kuiv, õhuniiskus ainult 30%, lisaks tugevad tuuled. Kõigest sellest olid taimed piisavalt stressis, et keskkonnamuutustele järsult reageerida.
Jahedus hoidis lehestikuhaigused lehe sees peiteperioodis ja nüüd sooja saabudes lööbis eriti nisu-pruunlaiksus talinisu ülemistel lehtedel.
Nisu-pruunlaiksuse eosed talvituvad edukalt kõrrejäänustel, seega minimeeritud harimise tulemusena on haigustekitaja foon päris tugev. Haiguse eosed levivad ülemistele lehtedele ka õhu kaudu, mida soodustasid tuulised ilmad. Praegune haigustõrje pidurdab levikut pähikule ja aitab ravida peamiselt lipulehte.
Eesti Taimekasvatuse Instituut teostab vaatlusi ja kogub informatsiooni tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti erinevates piirkondades.
Põllukultuuride haigus- ja kahjuritõrje perioodil maist juulini teostatakse igal nädalal taimekasvatuse seisukohast olulisemate kahjustajate vaatlusi ning kogutud informatsioon kuvatakse instituudi kodulehel interaktiivsete kaartidena. Kaarte saad näha SIIT.
Galerii
