Käesoleva aasta alguses toimusid konsultatsioonid huvigruppidega, mille põhjal koostati Euroopa Komisjoni tellimusel EL-Jaapani vabakaubanduslepingu mõjuhinnang erinevate sektorite kohta.
Piimandussektori kohta märgitakse aruandes, et Jaapanis on piimatootmine kallis ja Jaapanis on piima kokkuostuhind ca kaks korda kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmise hinnaga. Jaapanisse imporditavatest piimatoodetest tuleb 20% Euroopa Liidust ja 27% imporditud juustust pärineb EL-st.
Käesolevatel läbirääkimistel peakski piimatoodete osas olema peamise tähelepanu all EL juustu turulepääs Jaapanisse. Juust pole mitte ainult kõige tähtsam Jaapanisse eksporditav piimatoode, vaid juust on üldiselt kõige suurema väärtusega toode, mida eksporditakse.
EL eksportööride jaoks parandaks turulepääsu kõige enam Jaapani imporditollide määra alandamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui vähendada tolle kõikide toodete osas (nt x% võrra), siis selle valiku eeliseks oleks kehtiva Jaapani tollitariifide süsteemi püsimine, st et püsiks tariifimäärade omavaheline pingerida ja seos üksteisega. Mis omakorda tähendab, et Jaapani tootjate jaoks jääks püsima sarnane omavaheline konkurentsiolukord. See omakorda vähendaks konflikti tekkimise võimalusi erinevate Jaapani juustutootjate vahel ja vähendaks vastupanu, mis võiks tekkida osade tootjate poolt uue süsteemi juurutamisel.
Progressiivne tollimäärade vähendamine annaks suurimat kasu kallima juustu tootjatele, kuna suurim tollimäärade vähendamine toimuks kõrgeimate ad valorem (vastavalt väärtusele) tollimäärade osas. Sellel oleks ka suurim kasu Jaapani tarbijate jaoks. See variant võib aga tekitada Jaapani juustutootjate omavahelisi pingeid ja sellega kaasnevat vastupanu  kaubanduse liberaliseerimisele.
Tariifikvootide juurutamine ei tooks tõenäoliselt kaasa kasu Jaapani tarbijatele, mistõttu pole tõenäoline, et selle süsteemi rakendamisest sünniks tulevikus kasu. Tariifikvootide süsteemi loomine tähendaks ka, et sellest tekiks kasu vaid vähestele tootjatele, kes saaksid eksportida kvoodi piires.
Mõjuhinnangu kõikide sektorite kohta leiab 
SIIT.
.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.