• 03.08.15, 20:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidulisand vähendab lehmade metaaniheitmete hulka

Igal aastal paiskub lehmade soolestikust atmosfääri 2,1 miljardi tonni süsihappegaasi mõjuga võrreldavas koguses metaani, moodustades sellega inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest neli protsenti. Teadlased teatavad nüüd, et lihtsa keemilise ühendi abil saab vähendada piimalehmade väljutatavat metaani hulka pea kolmandiku võrra.
Alexander Hristovi juhitud teadlasrühma katse hõlmas 84 Holsteini tõugu piimalehma, kelle tavapärane toiduvalik hõlmas lutserni ja maisi. Eksperimendi käigus lisati osade loomade söödale ka 3-lämmastikoksüpropanoolina tuntud ühendit, mille metaaniheitmete hulka vähendavat mõju on lihaveiste ja lammaste puhul täheldatud varemgi.
Kolm kuud kestnud katse käigus leiti, et toidulisandit saanud lehmade poolt väljutatava metaani hulk vähenes esimese kahe nädala vältel 30 protsendi võrra ja jäi siis samale tasemele. Samas ei mõjutanud ühend loomade isu, nende piimaandi ega piima koostist. Sööda parema seeditavuse tõttu kasvas nende kehakaal samal ajal nende tõukaaslastest kiiremini.
Töörühm nendib, et kuigi katseperioodi vältel ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei täheldatud, tuleb ühendi ohutuses veendumiseks teha katseid veelgi rohkemate loomadega pikema aja vältel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Allikas: ERR Novaator
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele