Tuiksoo: viimastele valitsustele ei olegi põllumajandus tähtis olnud

Ester Tuiksoo oli põllumajandusminister ajavahemikul 05.04.2004 - 05.04.2007.

Ester Tuiksoo sõnul oli nimes „Põllumajandus“ konkreetsust ja jõudu. „Põllumajandusministeeriumi nimi on ajaloos muutunud nüüdseks 17 korda, seda siis Põllumajandusministeeriumi ajaloolistele dokumentidele tuginedes, aga eks ülesanded on jäänud läbi aegade ikka samaks - korraldada ja aidata kaasa Eesti rahvale toidu tootmist. Emotsionaalselt oli nimes „Põllumajandus“ konkreetsust ja jõudu ja esialgu vajab uus nimi harjumist,“ ütles Tuiksoo.

Ta lisas, et praegune nimevahetus on ka rohkem ministeeriumi nime ja selle tegevusvaldkondade kooskõlla viimine.„Eks see on omamoodi aja märk, et viimastele valitsustele ei olegi põllumajandus tähtis olnud ja see on jäetud viimaste peaministrite poolt alati tahaplaanile. Viimased võimul olnud valitsused ei ole põllumeeste muresid võtnud tõsiselt või on neid lausa ignoreerinud. Selle tulemusel on Eesti põllumees jätkuvalt ebavõrdses olukorras ühisel Euroopa turul võrreldes teiste liikmesriikide maade põllumeestega,“ rääkis Tuiksoo. „Kui ei oleks Euroopa Liidu Ühtset Põllumajanduspoliitikat, siis ma arvan, et Valitsuse juhtiv erakond oleks praeguse Põllumajandusministeeriumi lihtsalt ära kaotanud või mõne teise ministeeriumiga kokku liitnud. Oleks neil ju mugavam olnud valitseda.“

Rohkem rahvusvahelist koostööd

Tuiksoo peab oluliseks, et uue nimega Maaeluministeerium väärtustaks rahvusvahelist koostööd teiste maadega. „Siin on oluline roll nii ettevõtlus- kui ka maaeluministritel. Valitsus peab aitama kaasa meie  põllumajandusettevõtjatele ja toidutootjatele turgude leidmisele, peab  tegelema rohkem turundusteemadega. Ootaksin veel, et uue nimega ministeeriumi inimesed omaksid rohkem praktilist ülevaadet maaelust ja põllumajandusest Eestimaal ja suhtuksid selle valdkonna inimestesse suurema mõistmisega,“ peab oluliseks Tuiksoo. Ta paneb uuele ministrile südamele, et leitaks kiirelt ja ühiselt sektoriga, probleemidele lahendusi.

„Tuginedes omaaegsele linnugripi puhangu kogemusele Eestis, kinnitan et Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusministeeriumi ja sektori esindajate koostöö toimis väga hästi, loodan, et ka praegu sigade Aafrika katku puhul leitakse sealihatootjatele kiiremad ja abistavad  lahendused ilma omavaheliste pingeteta,“ ütles Tuiksoo.

Uurisime endiselt ministrilt ka seda, mida ta peab olulisemaks otsuseks-teoks mille tegi, kui oli ise ametis põllumajandusministrina.

„Minu ministriks oleku ajal lõppes pikk eeltöö Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga (siinkohal suur tunnustus minu eelkäijatele ministritele ja ametnikele) ja Eesti liitumine  01. mai 2004 tähendas Eesti põllumajandusele, kalandusele ja maaelule selgeid positiivseid muutusi. PRIA töömahud ja olulisus Eesti maapiirkondade ja -ettevõtluse jaoks kasvas märgatavalt. Lisaks paljudele tähtsatele otsustele, mis liitumisega kaasnes, pean suurimaks saavutuseks loomulikult seda, et me koos oma tublide kolleegidega Põllumajandusministeeriumist ning toidu - ja põllumajandusorganisatsioonidest, töötasime välja Eesti Toidu arengukava ja väärtustasime meie põllumeeste, kalameeste, toidutöösturite tööd eestimaise tarbija jaoks,“ lausus Tuiksoo. „Head meelt teeb muidugi see, et üheskoos panime aluse projektile „Eesti Toit“, mis on osutunud üheks edukaimaks tegevuseks ning elab meie tarbija ja toidutootja südametes ja tegevustes jõuliselt edasi. Tervitan väga  algatust, et september on otsustatud kuulutada Eesti Toidu kuuks. Edu selle korraldajatele ka Maaelu ministeeriumi nime all!“

TASUB TEADA

Põllumajandusministeeriumi ajalugu algab 1918. aastast, kui moodustati Eesti Vabariik. põllumajandusjuhti-ministrit.

Läbi aegade on Eesti põllumajandust juhtinud 47

Päästekomitee 24. veebruari 1918. aasta päevakäsuga nr 5 määrati Ajutise Valitsuse koosseisu ka põllutöö- ja toitlusminister, kuid seoses Saksa okupatsioonivägede sissetungiga 1918. aasta veebruaris ei jõudnud ministeerium Ajutise Valitsuse koosseisus oma tegevust alustada., kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot.

Seepärast loetakse ministeeriumi asutamise ajaks 12. novembrit 1918. aastal

Ministeeriumi asukohaks sai Wismari tänav 7 Tallinnas.

Eesti Ajutise Valitsuse Maanõukogu (Maapäev) 24. novembri 1918. aasta otsusega lahutati Põllutöö- ja Toitlusministeerium Põllutööministeeriumiks ja Toitlusministeeriumiks, põllutööministriks määrati Otto Strandmann ja toitlusministriks Jaan Raamot.

Lai tn 39 / Lai tn 41 Tallinnas asuva hoone ostis Valitsus 1935. a märtsis ja samast aastast asus osa Põllutööministeeriumi osakondi Lai tn 39 / Lai tn 41 hoonesse. Põllutööministeerium tervikuna asus Lai tn 39 / Lai tn 41 hoonesse 1936. aastast ja selles hoones asume tänase päevani.