Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti piimatootjad on Venemaa impordipiirangute valusaid vilju maitsnud juba üle aasta, Lääne-Euroopa põllumeesteni on tururaskuste tõsisem valu jõudnud alles mõned kuud tagasi.

Alates möödunud aasta augustist on Eesti piimatootjatele terve aasta jooksul igal kuul makstud EL keskmisest 20-30% madalamat hinda. „See näitab, et Venemaa embargo on just Eesti tootjatele rängalt mõjunud – põllumehed on piima müügist tänaseks saanud juba ligi 50 miljonit eurot kahju. Võrreldes Euroopa kolleegidega oleme olnud väga kannatlikud ja lootnud nii Euroopa Liidu kui meie enda valitsuse mõistlikele otsustele. Euroopa Komisjon on piimatootjaid vähesel määral aidanud, kuid Eesti valitsus on probleemi sisuliselt ignoreerinud,“ selgitas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg.

Venemaa poolt 13 kuud tagasi kehtestatud impordikeeld EL toiduainetele on viinud Euroopa toiduturu tasakaalust välja. EL keskmine piima kokkuostuhind on juulikuu võrdluses aasta varasemast 19% madalam, Eesti piimatootjate jaoks on samal ajal toimunud 26% hinnalangus. EL keskmine piimahind on püsinud ca 30-32 sendi tasemel, samas kui Eesti tootjatele on makstud keskmiselt 23-25 senti.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikme Mae Alviste sõnul said Eesti seakasvatajate suuremad probleemid alguse juba 2012. aasta kevadel, mil Venemaa sulges piirid Eesti elussigade sisseveoks. Möödunud aastal Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk põhjustab Eesti sealihasektorile tõsiseid lisaprobleeme. „Täna vajavad kriisiabi nii sea- kui piimakarjakasvatajad, et ajutine turu madalseis ei hävitaks tulevikuks Eesti võimet varustada oma inimeste toidulauda ja halvendaks põllumeeste panust riigi majanduse jaoks üliolulisse toiduainete eksporti,“ ütles Alviste.

Euroopa põllumehi koondava Copa-Cogeca hinnangul on Euroopa sealiha-, piimandus-, puu- ja köögivilja- ning veiselihasektor sattunud erakordselt raskesse olukorda, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa üleöö kehtestatud impordikeeld. Olukord ei ole tekkinud põllumeeste süül, kuid põllumajandussektor maksab selle eest kõige kõrgemat hinda. Põllumajandussaaduste hinnad on allpool tegelikke tootmiskulusid, mis sunnib paljusid ettevõtteid tegevust lõpetama. Copa-Cogeca leiab, et Euroopa Komisjon on olukorra leevendamiseks astunud küll olulisi samme, kuid see ei kompenseeri kaugeltki tootjate hiiglaslikke kahjumeid. Põllumehed on langenud rahvusvahelise poliitika ohvriks. Jaeketid kasutavad omakorda ära farmerite nõrka positsiooni ning suurendavad oma kasumit. Copa-Cogeca nõuab muuhulgas suunatud meetmeid nende maade põllumeestele, kes kannatavad Venemaa ekspordikeelu tõttu kõige rohkem.

Tänasel meeleavaldusel  Brüsselis osalevad Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Mae Alviste. Eesti põllumehed korraldavad oma suure meeleavalduse järgmisel esmaspäaeval, 14. septembril kell 14 Tallinnas Toompea lossi ees. Meeleavaldusele oodatakse arvukalt traktoritega põllumehi ja Eesti toidutootmise tuleviku pärast muretsevaid inimesi.