Sel aastal ostis toiduainetööstus Salvest kokku 60 tonni kõrvitsat, millest valmib üle 107 000 purgi kõrvitsasalatit.
Salvesti turundus- ja tootearendusjuhi Aulike Miljandi sõnul toodetakse sel aastal kõrvitsat eelmise aastaga võrreldes umbes samas koguses. “Kõrvitsatootmine on kurkide ja kapsaste järel köögiviljakategoorias koguselt kolmas suurim tootmissuund.” Ta lisas, et kõrvitsat ostab Salvest kokku Eesti kasvatajatelt. “Kuigi tänavune ilm on sarnaselt kurgikasvatamisega mõjutanud ka kõrvitsate kasvamist, saame vajamineva koguse kenasti kätte, et Eesti turu jaoks piisav tootmine tagada.”
Aulike Miljandi sõnul on Salvesti tootevalikus kodumaistest kõrvitsatest valmistatud klassikaline kõrvitsasalat. See on ostjate hulgas minev kaup aasta läbi, kuid huvi suurenemist võib märgata just sügishooajal. Uuendusena on sel aastal värskendatud ka kõrvitsasalati purgi kujundust. “Sellest hooajast on kõrvitsasalat värske ja ostjatele lihtsamini märgatavama kujundusega pakendis,” lisas Miljand.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Ettevõtte jaoks on juba algusest peale olnud oluline oma tootmises kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet ning tootearenduses järgida eestimaalaste maitse-eelistusi. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Eestis on toodetel kasutusel kaubamärgid Salvest, Põnn, Meie Mari, Mahlakas ja 3MIN. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale. Salvestile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põltsamaa Felix ostab alanud kõrvitsahooajal üheksalt Eesti talunikult kokku ligi 1000 tonni kõrvitsat, millega on ettevõte suurim kõrvitsahoidiste valmistaja Euroopas.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.