• 28.10.15, 18:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mark Soosaar: võigas jahiturism väikesaartel peab lõppema

Riigikogus läbis esimese lugemise jahiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on panna piir tapmiskirest kantud jahiturismile Eesti väikesaartel.
Seitsme saadiku algatatud eelnõu annab väikesaare kogukonnale õiguse rääkida kaasa jahi korraldamise ja tapetavate väikeulukite ning lindude hulga osas.
„Massiline, vägivaldne ja kohati ka seadusi rikkuv linnujaht on tekitanud suuri probleeme Kihnu, Abruka ja Piirissaare inimestele ning loodusele. Välismaised jahituristid kasutavad keelatud pliihaavleid ja lubamatuid peibutusvõtteid. Möödunud aastal tuvastati Kihnu saarel kaitsealuste valgepõsk-laglede tapmine suures ulatuses,“ põhjendas sotsiaaldemokraat Mark Soosaar. 
Soosaare sõnul on mitmed pered nii Kihnus kui Abrukal lõpetamas jahituristide tõttu loomapidamist, sest lambad ja veised ei püsi enam elektriaedades. "Nii muudab jahiturism üsna võimatuks ka rannaniitudel poollooduslike koosluste taastamise," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Meie eesmärgiks ei ole muuta väikesaari jahikeelualaks, vaid elustada traditsiooniline küttimine, kus iga sinikael-part, mis kukub taevast jahimehe jalgade ette, jõuab ahju või potti,“ rääkis Soosaar. „Püüame hoida saarelist eluviisi ja mõttelaadi, esivanemate elatusalasid, mis ongi meie väikesaarte tugevus.“
Soosaare väitel avastasid saadikud tänu keskkonnakomisjonis toimunud loomingulisele arutelule, et täna puudub kohalikel kogukondadel igasugune kaasarääkimis- ja otsustamisõigus jahti puudutavates küsimustes. Seepärast tuleb kahe lugemise vahel lisada eelnõusse sätted, mis kaasavad jahimeeste ja maaomanike igipõlisesse vaidlusesse ka kohalikud omavalitsused.
Autor: põllumajandus. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele