Viljelusvõistlust on alati peetud kahel alal: parimate saakide nimel ning kõrgema tulukuse eest.
Saagikus põllul peab olema kõrge, kuna suurem osa kulutusi tehakse kasvupinna kohta (maa rent, mullaharimine, umbrohutõrje, seeme jne.) ning üldjuhul saadakse ka parim tulukus kõrgeima saagiga. Alati ei ole see aga nii ning väga suur oskus on saada kõrgeim saak ja ka kõrgem tulukus tehes samas vähe kulutusi.
Huvitavad tulemused saadi ka käesoleva aasta viljelusvõistlusel. Näiteks kui saagikuse võitis talirapsiga Margus Lepp Voore Farmist tulemusega 6,9 t/ha, siis tulukuse absoluutseks võitjaks oli Urmas Uustalu Pae Farmerist. Saagikus oli tal 6,3 t/ha ning kõikide võistluspõldude kõrgeim tulukus 1583 EUR/ha.
Urmase nimel on ka läbi aastate viljelusvõistluse rekordtulukus 1802 EUR/ha aastast 2012. Kuigi talirapsi saagikus oli tollel aastal madalam: 5,7 t/ha, siis saagi hind oli niipalju kõrgem, et tulukuseks hektarilt saadi seniajani püsinud rekordtulemus.
Talirapsi saagikuse võitja Margus Lepp oli tulukuses teine, tulemusega 1375 EUR/ha. Juba mitmetel aastatel on talirapsid olnud kõige tulukamaks kultuuriks. Nii ka seekord. Tulukused olid 15nel talirapsi põllul üle 1000 EUR/ha.
Rüps saagiga 3,6 t/ha andis tulukuseks 549 EUR/ha.
Rukki tulukuse võitis saagikuse 3.koha saanud Argo Lääts Halinga OÜ-st tulemusega 236 EUR /ha.
Odra tulukuses võitis ka saagikuse (12,0 t/ha) võitja Aivar Treiberg tulemusega 417 EUR/ha
Nisu tulukuse võitis saagikuse teise koha saanud põld Sadala Agrost tulemusega 330 EUR/ha. Nisu saagikuse esikoha põllule Voore Farmist sai saatuslikuks suur kuivatuskulu, kuna kombainitava vilja niiskus oli 26%.
Kindlasti ei ole õige teha tulukuse võistlusest üldistust kogu Eesti taimekasvatuse kasumlikkuse kohta. On ju tegemist siiski ühtede Eesti parimate põldudega. Lisaks on tehtud arvutused taoliselt, et võrrelda kasutatud agrotehnika tulukust, mitte kauplemisoskust. Selleks on võetud müüdava vilja hind turul septembri kuus olnud keskmine hind ning tavaliselt on septembris aasta kõige madalamad hinnad. Sisendite hinnad on samuti võetud firmade keskmised hinnakirja hinnad.
Millised olid aga tegelikud kulud, tulud ning kasum, see on igaühe oma arvutada. Kõige olulisem on aga näidata, et milliseid kulutusi ja kuidas arvutada ning õpetada põllumehi oma toodangu omahinda pidevalt jälgima ning arvestama.
Vaata, kes olid tulukuselt parimad:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud neljapäeval peeti Tartus tänavuse Viljelusvõistluse lõpuseminar. Auhindu jagati parimate saakide saajatele ja ka suurima tulukuse põllult saanutele.
Üha enam saavad taimekasvatajad uusi teadmisi kas oma põldudel millegi uudse proovimisega ehk oma praktilistest kogemustest või siis naabrimeeste parimatelt põldudelt eeskuju võttes.
Parima saagi sai Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse OÜst, kes sai saagiks 5,2 t/ha. Samuti saavutas Tõnis Riisk arvestusliku tulukuse võidu tulemusega 903 EUR/ha.
Esialgsetel andmetel oli eelmise aasta teraviljasaak 1,5 miljonit tonni, mis on 26% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim.
Eesti põllumajandussektor on pidevas arengus ning muutlik turuolukord ja ilmastikutingimused seavad põllumeestele suuri väljakutseid. Baltic Grain Trade OÜ on usaldusväärne partner, kes aitab Eesti põllumeestel saada oma saagile õiglase tasu ning tagada mullaviljakus ja taimede tervis läbi innovaatiliste lahenduste.