Prantslased panid nisu hinna langema; Euroopa Liidu riikidel raske konkureerida; La Nina võib hakata põllukultuuride hindu tõstma; nafta jätkas kiiret langust.
Prantslased panid nisu hinna langema
Prantsusmaa tõstis järsult oma nisuvarude prognoosi rohkem kui kümnendi kõrgeimale tasemele. Arvatakse, et riik ei suuda Euroopa Liidust väljapoole nii palju nisu eksportida. See pani toidunisu hinnad langema.
Ametlik FranceAgriMer teraviljade büroo tõstis vabalt kättesaadavate nisuvarude prognoosi 2015-2016 hooaja lõpuks 563 000 tonni võrra 5,78 miljoni tonnini.
Prognooside uuendamine tähendab, et tõenäoliselt on peagi Prantsusmaal ajalooliselt kõrged nisuvarud. Eelmine suurem varu oli Prantsusmaal 2008-2009 (3,45 miljonit tonni).
See prognoos peegeldaski eelkõige seda, et ootused ekspordi osas on vähenenud. Maailmas on konkurents kasvanud ning Prantsusmaa ei leia suurele toodangule piisavalt ostjaid. Samad probleemid on ka teistel suurematel Euroopa tootjatel. Eelmisel aastal oli Prantsusmaa nisutoodang rekordilised 40,96 miljonit tonni.
FranceAgriMer vähendas Euroopa Liidu sisese ekspordi prognoosi 0,44 miljoni tonni võrra 7,05 miljoni tonnini (võrreldes eelmise aastaga -11,3%). Euroopa Liidu välise ekspordi prognoosi vähendati 0,2 miljoni tonni võrra 11,37 miljoni tonnini – see on kolme aasta nõrgim number.
Euroopa Liidul raske konkureerida
Prantslaste prognoos tuleb ajal, mil tervel Euroopal on raske nisuturul konkureerida. Juba mitu aastat järjest on nisutoodang üle maailma olnud tugev ning konkurents on suurenenud.
USA põllumajandusministeerium tõstis ka Euroopa Liidu nisuvarude prognoosi – kokku 0,31 miljoni tonni võrra 19,3 miljoni tonnini (7 aasta kõrgeim tase).
Euroopa Liidu nisuekspordi prognoos hoiti 32,5 miljoni tonni peal. Sellega on Euroopa Liit jätkuvalt maailma suurim nisueksportija, aga number on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,9 miljonit tonni väiksem.
Nisuvarude prognooside suurendamine pani nisu hinna ka nädala jooksul langema. Toidunisu hind kukkus Euronext turul 2,8 protsenti ja üks tonn maksis neljapäeva õhtuks 166,25 eurot. Veidi üle kahe kuuga on hind langenud 12,5 protsenti. Rapsiseemnete hind odavnes 2,4 protsenti ja tonn maksab 360,75 eurot.
USA teatas aga sellel nädalal, et talinisu külvamine on madalate hindade tõttu langenud oodatust rohkem. Hinnad tõusid nädala alguses seetõttu üle 3 protsendi, kuid neljapäevaks olid turud juba taandunud. Kokku kallines USA nisu 0,3 protsenti ja buššeli hinnaks kujunes 4,7325 dollarit. hind tõusis 0,6 protsenti ja buššel maksab 3,57 dollarit. Sojaubade hind kallines 1,2 protsenti ja buššeli eest tuleb välja käia 8,8 dollarit.
Maisi
Societe Generale: La Nina hakkab toorainete hindu tõstma
Societe Generale seadis uutele maisi- ja nisufutuuridele „osta“ reitingu. Nende sõnul on suur võimalus, et 2016. aastal näeme La Ninat.
La Nina on ilmastikunähtus, mis tekib Vaikse Ookeani jahtumisel – tavaliselt tuleb see pärast El Ninot, mis tekib siis, kui Vaikse Ookeani temperatuurid on keskmisest kõrgemad.„La Nina mõju tooraineturgudele on selgem ja rohkem defineeritud kui El Nino mõju,“ ütles Societe Generale.Panga sõnul on La Nina tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul 89 protsenti. On võimalus, et ilmastikunähtus saabub juba kolme kuu jooksul.La Ninat seostatakse külma ja kuiva ilmaga Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul – see ohustaks regioonidega teravilju.Societe Generale sõnul võiks 2016. aasta juuli maisi futuurtehing kallineda kõige enam. See on aeg, mil USA alustab maisi turustamisega.„Kui La Nina tuleb 2016-2017 aasta talvel, siis oleks suurim mõju Argentina ja Lõuna-Brasiilia saagile,“ ütles pank.
Mõju kohvihindadele
Societe Generale tõi välja, et La Nina võib hakata toetama ka kohvihindu. odavnes nädalaga 2,9 protsenti ja tonn maksab 1400 dollarit. Eelmisel aastal kukkusid hinnad 24 protsenti.
„Ajalooliselt on kohvi olnud La Nina suhtes väga haavatav, sest vihmasaju tõenäosus Kolumbias suureneb, mis võib saaki kahjustada. Eelkõige tekiks puuseened, mis levivad märgades oludes kiiresti,“ ütles pank.Lisaks sellele võiks tõusta ka energiatoorained – inimesed kasutaks rohkem energiat, et sooja saada.Kohvihinnad on viimase aasta jooksul odavnenud eelkõige Brasiilia ja Kolumbia valuutade nõrgenemise tõttu. Lisaks sellele oli Brasiilias soodne ilm kohvi kasvatamiseks.Robusta kohvi hind
Kakao hind kukkus nädalaga 4,8 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 2863 dollarit.
Piimaturu olukord on aga jätkuvalt suhteliselt kehv. Kooritud piima pulbri hind langes Euronext turul nädalaga 0,3 protsenti ja tonn maksab 1668 eurot.
Nafta hind jätkas kiiret langust
Nafta hinnad jätkasid aga kiiret langust, sest pakkumise vähenemist ei ole näha ning Iraan hakkab peagi eksporti suurendama. Korraks langesid hinnad ka alla 30 dollari barrelist.
„Kui turul on pidev ülepakkumine, siis on ka hinnad pidevalt surve all,“ ütles CMC Marketsi peaanalüütik Ric Spooner. „Investorid teavad, et järgmised paar kuud on nafta puhul väga rasked – eriti palju mõjutab turgu Iraan, kes plaanib eksporti suurendada. Tõenäoliselt hakkame praeguste hindade juures nägema tootmise vähendamist, kuid sellega võib mõni kuu aega minna.“Brenti toornafta odavnes nädalaga 11,3 protsenti ja WTI kukkus 8,2 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks 30,52 ja 30,96 dollarit. Sellel aastal on hinnad kukkunud ligi 18 protsenti.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.