DeLavali konsulent jagas vasikakasvatuseks nõuandeid

Seminari peaesinejaks oli Belgia ekspert Annelies De Spiegeleer, kes on lõpetanud Genti Ülikoolis veterinaararsti eriala ja töötab juba mitmeid aastaid DeLavalis vasikatoodete spetsialistina ning teenindab kõiki riike, kus DeLaval on esindatud.

Kinnislehma ratsioon – vasika tervis ja areng

Halb piimanduse hetkeseis on pannud farmerid olukorda, kus püütakse kokku hoida nii sööda kui tarvikute pealt. Kindlasti aga ei tohiks koonerdada kinnislehmade heaolult, sest vasika elujõud ja tervis sõltub otseselt sellest, kas tema ema on saanud piisavalt sobivat sööta, vitamiine-mineraale ja kas tema ase on olnud soe, pehme ja puhas ning loom on ennast mugavalt tundnud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ternespiim annab immuunsuse

Annelies de Spiegeleeri sõnul tuleb anda vasikale 2 tunni jooksul peale sündi 4 liitrit või 10% kehamassist ternespiima. Kui ei jõua nii kiirelt, siis vähemalt 24 tunni jooksul. See on parim toit, sest sisaldab palju proteiini ja rasva ning antikehasid, mis kaitsevad vasikat haiguste vastu. Peale esimese ternese jootmist viiakse vasikas individuaalboksi ja peetakse teda seal vähemalt nädal aega.

Samuti on oluline lisaks piimale anda ka vett kohe algusest peale.

„Vasikal ei ole kaasasündinud immuunsust, seega saab ta vajalikud antikehad ternesest. Kui aga viivitada piima andmisega, siis juba mõne tunni jooksul väheneb antikehade hulk poole võrra,“ ütles Annelies de Spiegeleer ja pani loomapidajatele südamele, et vasikas vajab kõrgekvaliteetset ternespiima, lehm tuleb selleks lüpsta nii kiiresti, kui võimalik, 1-2 tunni möödumisel peale poegimist. „Andke kindlasti sooja ternest ehk siis jahedal ajal tuleb seda soojendada. Ternespiima ei tohiks jätta lahtiselt seisma. Ülejäänud ternespiim tasuks sügavkülmutada. Kui seda sulatad, siis tee seda veevannis, kus vee temperatuur võiks olla kuni 40 kraadi. Kui temperatuur on liiga kõrge, siis antikehad hävivad. Kindlasti ei soovita ma kasutada mikrolaineahju sulatamiseks.“

Kuidas ternespiima kvaliteeti määrata ja milliseid (ternes)piimaasendajaid ning vasikatooteid DeLaval pakub, saad lugeda lisatud failist.

 

 

 

Terve vasikas kahekordistab pooleteise kuuga oma sünnikaalu

Seminaripäeva teises pooles oli põhiteemaks vasika diarröa ehk kõhulahtisus, mis on vasikate suurim tervisehäire ja põhjustab märkimisväärseid otseseid ja kaudseid majanduslikke kahjusid. „Diarröa on vasikate suremuse põhjustaja nr. 1. Kui see haigus looma tabab, siis on suur tõenäosus, et ta jääbki probleemseks loomaks,“ ütles Spiegeleer. „Viirusliku kõhulahtisuse tekitajateks võivad olla kas E. coli bakterid, rotaviirus, coronaviirus ning Cryptospiridia ja Salmonella liigid. Muud faktorid, nagu madala kvaliteediga või liiga vähene kogus ternest, ebasanitaarsed tingimused, stress ja külm võivad samuti olla vasikate kõhulahtisuse põhjuseks.“

Targem on tegeleda muidugi haiguse ennetusega. Selleks tuleks vasika ase hoida puhas, hoida vasikaid eraldi alguses kuni nädal üksi ja hiljem kahe-kolmekesi boksides. Vasikagruppides tuleks vältida liiga suurt vanusevahet. Loomade jooginõud peavad olema puhtad. „Jooginõude pesemiseks kasuta pesuvahendit ja sooja vett. Harja tugevalt. Aeg-ajalt tuleks nõusid desinfitseerida kas kloorilahusega või siis hoida ämbreid päikese käes, sest ultraviolettkiirgus tapab baktereid,“ andis Spiegeleer nõu.

Kui loom on aga kõhulahtisusse haigestunud on oluline eraldada ta teistest loomadest ja alustada raviga, sest muidu võib tekkida veetustamine s.t et loom kaotab lühikese ajaga eluohtliku koguse vedelikku. Näitena tõi lektor, et 35 kilone vasikas võib diarröa korral väljutada 24 tunni jooksul 7,5 kilo rooja. Jälgima peab, et loomal oleks olemas joomisrefleks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

„Oluline on vedeliku ja elektrolüütide kao asendamine, alles seejärel tuleb ravimine. Olulisimad ained vasika turgutamisel on soolad (Na, K, Cl), aluselised ained ja glükoos või dekstroos. Põletiku rahustamiseks võib anda loomale kliisid või linaseemneid,“ soovitas  Spiegeleer.

Vasikate võõrutamisel soovitas lektor jälgida looma kehamassi, turjakõrgust ja päevast juurdekasvu. „Anna sööta arvestusega üle 750 g juurdekasvu päevas, võõrutusjärgne ratsioon peab olema tasakaalustatud. Kontrollida tasub kindlasti koresööda kvaliteeti ja ära ei tohi unustada mineraale,“ ütles ta.