Kokku makstakse 2016. aastal põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks 2 miljonit eurot.
„Eelmisel aastal tuli seoses ületaotlemisega vähendada kõikidele aretusühingutele väljamakstavaid summasid. Seetõttu suurendasime sel aastal aretustoetuseks eraldatud summat, et tagada väljamaksed ettenähtud määrade maksimaalses mahus,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kuna seakasvatussektoris on loomade arv vähenenud, kuid aretusühistute poolt tehtavad kulutused jäänud samaks, tõstsime sea kohta makstavaid ühikumäärasid selliselt, et need kataks tehtud kulutused möödunud aastaga samas mahus.“
Kogu aretustoetuse maht 2016. aastal on 2 miljonit eurot. Toetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.
Aretustoetuse eesmärk on leida paremate geenikombinatsioonidega loomi ja kasutada neid aretuses, et suurendada karja tootlikkust ja parandada karja vastupidavust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon avas teavitus- ja müügiedendusmeetme, millega toetab 111 miljoni euroga põllumajandustoodetele uute turgude leidmist.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.