Seakasvatajad asutasid liidu

Liidu asutasid kolm organisatsiooni: Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid ja Atria Farmid OÜ. Kõik kolm organisatsiooni on juba viimased paar aastat pidanud valitsusega erinevaid läbirääkimisi, kaitsmaks ja säilitamaks kohalikku seakasvatust. Liidu juhatuse esimeheks valiti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht. Kolm liidu moodustanud ettevõtet toodavad 95 protsenti Eesti sealihast. Nende farmide huvide koondamiseks, kes ei kuulu kolme eelpool nimetatud organisatsiooni sekka, luuakse tõusigade ühistu juurde sõltumatute seakasvatajate ühing. Kõige enam farme on viimase paari aasta sündmuste tulemusel kaotanud Tõusigade Aretusühistu, kus veel aasta tagasi oli 32 liiget. Nüüd on see arv langenud 19 peale. „Sisuliselt on meie kari vähenenud poole võrra. Meil oli põhikarja emiseid natuke üle 12000, tänaseks on neid järgi jäänud 6300. Osa farme on pandud kinni seoses Aafrika sigade katkuga, osa farme on pidanud lõpetama ebaefektiivse tegevuse ja osa on läinud pankrotti,“ rääkis numbritest Laht. Rakvere Farmide juhi Teet Soormi sõnul on nüüd tõesti viimane aeg asuda ühiselt tegutsema. „Loodame, et meie liit suudab läbi oma tegevuse kodumaise seakasvatuse ellu jätta. Oluline on teadvustada ka seda, et viimaste aastate sündmused sektoris on vähendanud töökohti maal ja seakasvatust tabanud kriis puudutab ka sellega seotud valdkondi, nagu söödatööstus, loomade transport jne.,“ ütles Soorm. Atria Eesti AS on üle 300 töötajaga Eesti toiduainekontsern ning suuruselt teine seakasvataja Eestis. Atria Farmid OÜ juhataja Olle Horm ütles, et nende mahud tegelikult ei ole viimasel aastal vähenenud. „Aastas kasvatame 75000 siga, see teeb 6 miljonit sealiha aastas. Meie omi mahte ei ole siiamaani vähendanud, hoolimata sellest, et Lõuna-Eesti on katkupiirkonna epitsenter. Aga me ei suuda enam odava importlihaga konkureerida. Hetkel probleemile kuskil lahendust ei paista,“ lausus Horm ja lootis, et siin saab läbi liidu seda asja edasi ajada. on seakasvatusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute esindusorganisatsioon. Liidu eesmärgiks on liikmete õiguste ja huvide kaitse, seakasvatuse kvaliteedi parandamine ning valdkonna arendamine ja propageerimine.

Urmas Lahe sõnul sundis ühist liitu moodustama olukord, kus viimasel paaril aastal on kohalik sealihatoodang märkimisväärselt vähenenud. „Tänaseks oleme me jõudnud situatsiooni, kus me ei suuda oma rahvast ära toita – meie farmides olev sigade arv on drastiliselt vähenenud ja kahjuks see protsess pole sel aastal veel peatunud,“ ütles Laht. „Selle tulemusel otsustasime luua selle liidu, mis peaks asuma valitsusega läbirääkimisele esindamaks kõiki seakasvatajaid. Oleme nõus seisma Eesti rahva puhta toidu eest ja kodumaise seakasvatuse ja tootmise eest.“Kõneisikuks kogu sektorile.

„Eestis on ka neid farme, kes täna ei kuulu neisse kolme organisatsiooni. Et esindada ka neid ja olla ministeeriumile üheks partneriks ja kogu sektori kõneisikuks, siis on plaan luua tõusigade ühistu juurde sõltumatute seakasvatajate ühing, kes ei oma küll hääletamisõigust, kuid kellele edastatakse sektorit puutuvaid seaduse eelnõusid, olulist infot sektoris toimuvast ja ka näiteks täiendkoolitusi puudutavat informatsiooni. Rahaliste investeeringutega liit esialgu otseselt tegelema ei hakka,“ selgitas Laht.Esimeste sammudena panustatakse lähiajal Aafrika seakatkuga seotud bioohutusnõuete-alasesse teavitustöösse sõltumatute seakasvatajate hulgas, siinjuures tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga. „Selle nädala kolmapäeval on esimene seminar Tartus, kus me kutsume kokku kõiki seakasvatajaid – nii väiksemaid kui suuri – ja arutame läbi kõik need ohud, mis olid eelmisel aastal, kuidas me nende ohtude vastu võitlesime, mis me tegime,“ tutvustas Laht lähituleviku plaane. Sarnaseid koolitusi on plaan korraldada lähikuudel neli tükki.Olukord turul on masendav.