Valitsus ei mõista või ei taha mõista Eesti loomakasvatuse kriisi tõsidust ja tagajärgi

Rahul ei saa olla ka ähmaste lubadustega, mille kohaselt lubatakse aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi.

„Maja põleb, kuid tulekahju kustutamise asemel vaadatakse kaunilt lõõmavat leeki. Nii võiks kokku võtta rahandusministri poolt teatavaks tehtud eilse poliitilise kokkuleppe nelja aasta riigieelarve strateegia osas,“ väljendas oma selget pettumust valitsuskoalitsiooni kokkuleppe osas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.„Otsuste langetamisel on Eesti piima- ja sealihatootjate kriitilist olukorda praktiliselt ignoreeritud. Meie varasemaid selgitusi, mille kohaselt peame selle kriisi võimalikult väikeste kadudega üle elama, et ajutised raskused ei hakkaks sööma riigi ekspordi- ja maksutulusid tulevikus, sisuliselt kuulda pole võetud,“ lisas Sõrmus.Rahandusminister Sven Sester andis eile teada, et põllumeestele on valitsus otsustanud 2017. aasta eelarvest planeerida 4,6 miljonit eurot erakorralist abi. Rahandusministri sõnul otsustas kabinet ühtlasi, et selle aasta lõpus vaatab valitsus üle enda rahalised võimalused ja finantsolukorra ning kaalub võimalusi sektorit veelgi toetada.Viimased valitsuskoalitsioonid on piimatootjate toetusi vähendanud ligi kolmandiku võrra, mis tänases keerulises olukorras avaldab olulist negatiivset lisasurvet piimatootmise lõpetamiseks. Sealihatootjatele on sigade Aafrika katku leviku tõttu seatud väga karmid kauplemispiirangud, mille mõjusid on kompenseeritud vaid minimaalsel tasemel. Kriis piimandussektoris on viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni kümnendiku võrra, raskused sealihasektoris on võtnud umbes veerandi sigade põhikarjast. Loomade arvu vähenemine jätkub.Eestimaalased andsid 8887 allkirja pöördumisele, milles nõutakse meetmeid Eesti piima- ja seakarjade vähenemise peatamiseks.