• 17.06.16, 11:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK preemia parima metsandusliku magistritöö eest sai Aleksei Potapov

RMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli metsamajanduse eriala magistrant Aleksei Potapovi, kes uuris metsakuivenduse mõju puude juurdekasvule.
RMK preemia parima metsandusliku magistritöö eest sai Aleksei Potapov
  • RMK preemia parima metsandusliku magistritöö eest sai Aleksei Potapov
  • Foto: internet
Magistritöö kandis pealkirja “Kuivendussüsteemi rajamise ja rekonstrueerimise mõju puude radiaalsele juurdekasvule” ning käsitles proovialade näitel hariliku männi juurdekasvu nii kuivenduseelsel perioodil kui ka pärast kuivendussüsteemi rajamist.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul tõusis Aleksei Potapovi uurimisteema esile oma praktilise suunitluse poolest. “Suur osa Eesti metsadest kasvab muudetud veerežiimiga metsades, enamik kuivendussüsteemidest on ehitatud 20. sajandi teisel poolel ning neid tuleb regulaarselt hooldada. Nagu ka töö välja toob, on osade kraavide kuivendav toime puude kasvule efektiivsem kui teistel ja seda teadmist saab rakendada hooldustöödel,” kommenteeris Uuetalu.Parem teadmine metsakuivenduse pikaajalisest mõjust aitab Aleksei Potapovi sõnul kaasa ka puistute kasvumudelite koostamisele, mis omakorda on oluline metsade jätkusuutlikul majandamisel.Magistritööd juhendasid maaülikooli vanemteadur Maris Hordo ja doktorant Argo Strantsov. Aleksei Potapov kaitses selle hindele A ja lõpetas nii maaülikoolis metsakorralduse osakonnas metsamajanduse õppekava. Parimat magistritööd on RMK maaülikoolis premeerinud juba 16 aastat.Aleksei Potapov sai aastatel 2014 ja 2015 ka RMK poolt makstavat 3200 euro suurust Heino Tederi nimelist stipendiumi, mis määratakse tublide õpitulemuste eest aastas kahele maaülikooli magistrandile.

Seotud lood

Uudised
  • 25.05.16, 10:00
METS: Kas väetada või mitte?
Üle poole Eesti territooriumist on kaetud metsaga ning paljudel põllumajandustootjatel on lisaks põldudele olemas ka oma mets.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.25, 16:03
Virtuaalne põllumees Toots – tark teekaaslane vilja fikseerimisel
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele