KATSE: Esimesi kogemusi BEDNAR kombikülvikuga

Demopõllu rajamist oli võimalik uudistada ja oma panuski anda kõigil kohaletulnud põllumeestel. Sellel päeval rääkisime külvikust põhjalikumalt ja soovijad said ka ise külvitööst osa võtta.

4-meetrist BEDNAR'i kombikülvikut vedasime 175 hj KUBOTA M7171-ga. Hoolimata sellest, et traktor oli ilma topeltratasteta, sai see oma tööga hästi hakkama. Kuna BEDNAR'i külvikud on ISOBUS ühilduvad, sai külviku juhtimiseks kasutada traktori kabiinis olevat Kubota Tellus juhtmonitori. Demopõld oli eelnevalt haritud läga muldaviimisega, reljeef oli meile tüüpiliselt väikeste tõusude-langustega.

Külvik oli reguleeritud sellisena, et eelneva mullaharimise tulemust veidi parendades satuksid seemned alati niiskesse mulda. Selleks kasutasime külviku esilibistit, mis kergelt tasandas põllupinda ja murendas suuremad mullapangad. Külviku kaks rida mullaharimiskettaid kobestasid mulla vaid 3…5 cm sügavuselt ja hävitasid eelnevalt tärganud umbrohu. Kombikülvikule omaselt paigutasime külviga samaaegselt mulda ka mineraalväetise, kasutades klassikalist Skandinaavia metoodikat, kus väetisegraanulid paigutatakse kahe külvirea vahele ja seemnetest sügavamale.

Külvikul kasutatakse originaalseid kahekettalisi seemendeid ning iga külvirea jaoks on oma tihendusratas. Sama ratas toimib ka sügavusrattana ning unikaalne paralelogrammiga konstruktsioon teeb võimalikuks ebatasase põllupinna ideaalse kopeerimise. Seega, seemnete külvisügavus oli orienteeruvalt 3 cm, mis oli ka just eelneva harimise piiriks. Sedasi sattusid seemned vaid niiskesse mulda ja tulemus avaldus ühtlases tärkamises. Külvatud seemned suruti sügavusratastega kindlalt mullaga kontakti ja pealispinna tõmbas külviku järeläke kobeda mullaga siledaks. Sedasi sai välditud ka mullast liigne niiskusekadu, mis oli eriti suure tähtsusega tänavusel põuasel maikuul.

Taimede tärkamine annab alati selge indikatsiooni külviku võimekusest ja külvimehe "käekirjast". Tärkamise ühtluses väljendub õige külvisügavus ehk seemendite reguleerimise õigsus ja ka seemendite töövõime üldisemalt. Ainult ühtlaselt maapinda kopeeriv seemendi paigutab seemned võrdsele sügavusele ja tärganud oras on ühtlane. Külvamisega tehti põllule ka tulevaste taimekaitse- ja väetamistööde tarbeks tehnorajad. BEDNAR külvikutega saab teha n.ö. katkendlikke tehnoraja jälgesid, mida soovitatakse kasutad kallakutel, te vähendada vee-erosiooni. Ka seda võimalust kasutasime osaliselt oma demopõllul. Meie katsepõld nägi kuuendal päeval peale külvi välja selline nagu alljärgneval pildid.

Edasistes taimede kasvufaasides hakkavad domineerima juba toitainete olemasolu mullas ja nende kättesaadavus, mis omakorda sõltub paljuski niiskusest. Hoolimata väga kuivast kasvuperioodi algusest, oli taimede areng meie põllul ilus ja jõuline.

Kuna meil vastavad soovid puudusid, tegeles meie katsepõllu taimekaitse- ja väetusprogrammiga Väätsa Agro ise oma äranägemise järgi. 35 päeva peale külvi nägi põld välja selline, nagu alljärgneval pildil. 

Juuli keskpaigaks oli selge, et tugevaks sirgunud taimedega põld tõotab korralikku saaki.

Ergo ViilStokker Agri OÜ