Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Matsimoka OÜ võtab ette just nii palju, kui oma perega ära suudab teha. Sten Inno, kes tegeleb firmas tootearenduse teemadega sõnas, et aastate jooksul on lihatööstusesse investeeritud keskmiselt 600 000 eurot. On saadud ka europrojektidest abi, Leader-meetmest 37 959 eurot ja PRIA toetus on olnud 81 264 eurot.

"Eelmine aasta avasime tootmishoone I etapi. Kuna lihatööstus nõuab suurt investeeringut, siis meie kasutuses olevatest vahenditest sai renoveerida 100 ruutmeetrise vana raudkivist tallihoone ja sisustada see kaasaegsete seadmetega. See investeering oli ka päris suur - 300 000 eurot," selgitas Inno. "Kuna ruumiga oli väga kitsas, siis hakkasime kohe planeerima ka juurdeehitust. Nüüd, augustis, saigi see valmis. Juurdeehituse II etapiga kahekordistus tootmispind. Seetõttu saame toota olemasolevaid tooteid rohkem. Lisaks võimaldab see nüüd toota ka traditsioonilist sülti ja pasteeti."

Kõik oskavad kõike.

Tooted sisaldavad vaid naturaalset kodumaist liha

Aluseks traditsioonid.

Tootearenduses on aluseks lihtsus ja puhtad maitsed. Eelpoolkirjutatud põhimõtetest johtuvalt koostatakse uute toodete retseptid. "Paljud retseptid on enda katsetamise tulemus, kuid algsed teadmised on siiski vanadest raamatutest. Kogu tootmisprotsessi oleme ise paika pannud lähtuvalt raamatutarkusest. Kuna Eestis on 50 nõukogude-aasta tulemusena traditsioonilise meetodi kasutamine lihatoodete valmistamisel hääbunud, siis ei olnud meil kedagi, kelle käest nõu küsida. Kõik pidime ise lugema, katsetama, proovima," ütles Inno. "Kõige kauem oleme valmistanud suitsuliha, mis on ka meie kõige populaarsem toode. Seda on isa Aivar valmistanud pea 30 aastat, kuid valmistamismeetod on pärit päris kaugest minevikust. Suitsuliha erineb oluliselt poes müüdavatest sinkidest. Meie suitsulihal on säilinud lihastruktuur ning on puhas liha ja lepasuitsumaitse. Me kasutamegi suitsuliha valmistamisel koostisainetena vaid liha ja soola. Maitsenüansi annab ka naturaalne lepasuits."

Tootmishoone rajamisega muutus võimalikuks ka vorstide valmistamine. Tootevalikus on nii tavapärane keeduvorst, viiner, saksapärane bratwurst kui itaalia salaami. "Kõik meie vorstid on valmistatud naturaalselt laagerdunud lihast. Lisaks on kõik vorstid naturaalkestades, s.t. seasooles ja lambasooles. Populaarsuselt teisel kohal on šašlõkivorst, mis on valmistatud ühe 40 aasta vanuse retsepti järgi, mille leidsime ühest vanast raamatust. Siingi on võlu lihtsusel ja maitsete puhtusel. Kasutatav lihamass on tehtud hakklihamasina kõige jämedama sõelaga, mille tulemusena on vorsti ristlõikes näha suured lihatükid. Inimesed näevad, et see vorst on tehtud vaid tailihast ning on sellest positiivselt üllatunud. Lisaks valmistame veel täissuitsuvorste. Nende retseptid on tulnud katsetamise tulemusena. Täissuitsuvorstide puhul on väga oluline veel lihaveiseliha kasutamine," rääkis tootearendusest Inno.

Üks toode sisaldab siiski pekki, sest muud ju üks korralik küüslaugupekk sisaldada ei saa. "Kuna me oma toodetesse pekki ei lisa, siis oleme välja mõelnud küüslaugupeki retsepti. Tegu on pekimassiga, kuhu lisame maitseained ja värske küüslaugu. Mass suitsutatakse suitsuahjus kangidena. Väga paljudele see toode meeldib, see annab imelise maitse näiteks praekartulitele või ahjukartulitele," täpsustas Inno.

Seoses juurdeehituse valmimisega osutus võimalikuks hakata tootma sülti ja pasteeti. "Sült on eriline selle poolest, et kallerdis tuleneb kootide ja jalgade pikaajalisest keetmisest, s.t. valmistame sülti traditsioonilisel meetodil. Poes sülte vaadates on näha, et kõik kasutavad kallerdise saamiseks želatiini. Meie želatiini ei kasuta. Pasteet on meil eriline selle poolest, et ta on sõmerjas ning pasteedi peal on meie suitsulihast valmistatud kõrned, mis annavad pasteedile eriliselt meeldiva maitse."

Iga pisemgi detail on läbi mõeldud.

"Butcheryte idee hakkaski idanema just soovist pakkuda oma tooteid lahtisena ning pakendatult paberisse, et säiliks toote naturaalsus. Kuna meil on igapäev värske kaup letis, siis soovime et see jõuaks võimalikult "rikkumata" inimese toidulauale ning paber on selleks suurepärane pakendamismaterjal. Arvame ka, et tänapäeval muutuvad toidutooted aina anonüümsemaks. Toote ja kliendi vahel on ainuüksi pakend, kust on võimalik toote kohta infot saada. Meie aga peame oluliseks, et toote ja kliendi vahel oleks meie Matsimoka meister, kes teab täpselt kuidas toode on valmistatud, kust tuleb tooraine, milliseid maitseaineid meie toode sisaldab ja mis on toote hinna taga olev väärtus. Meie meister teab neid asju, sest ta on ise ka neid valmistanud. Meie jaoks on just selline usalduslik suhe ning kommunikatsioon kliendiga väga oluline, sest ainult nii saame teada, mida klient soovib ja ootab, et hiljem oskaksime seda talle ka pakkuda," selgitas Maiken Inno Butcheryte kontseptsiooni lahti.

Plaan on kasvada tasapisi