Rain Ajaots: minust jääb maha ilus mets

Männi talus on Ajaotsad ametlikult toimetanud 1989.aasta sügisest. "Talumajapidamisega alustasime juba 1988.aastal. Riisipere sovhoosi direktor oli toona Andres Sikka, heasoovlik inimene, kes oli talude pooldaja. Tema tegi ettepaneku, et võtke algatuseks 10 hektarit maad ja proovige, kuidas hakkama saate. Tehnikat esialgu meil polnud, aga toime tulime," meenutas Rain Ajaots. Algul tegeleti talus hoogsalt ka loomakasvatusega, aga tasapisi suurendati  teravilja külvipinda ning nüüd ongi spetsialiseerutud viljakasvatusele.

Teravilja all on üle 600 hektari, metsamaad on pere valduses üle 150 hektari. Traditsiooniliselt on talutööd korraldatud nii, nagu taludes vanasti kombeks oli. Suvel tehakse põllutöid, talvel annab meestele tööd mets. Talul on oma halumasin, millega küttepuid tehakse ja kevaditi-talviti teenust osutatakse. "Talu pakub lisaks oma perele tööd kolmele inimesele, kes nii põllu- kui metsatöid teha mõistavad. Poeg Jaanus on Eesti Maaülikoolis põllumajandust õppinud, minu enda oskused on tulnud praktika käigus. Esivanemad olid kõik põllumehed ja talupidajad, olen neilt lapsest saadik õppust saanud ning alati osalenud võimalusel ka metsanduse õppepäevadel," märkis Ajaots.

"Metsa majandamine on meil pigem metsa taastootmine. Suurt tulu sellest pole tulnud, aga miinuses ka ei ole," tõdes taluperemees. "Meil pole siin olnud metsa, kus 80aastased täisküpsed kuusikud peal. Kui tuli omandireform ja hakkasid talud tekkima, siis toimus tohutu vanade talumetsade lageraie - võeti, mis võtta andis, kuniks see tegevus ära keelati. Nii et meil tuli hakata oma talumaadele uut metsa istutama. Meie kandis kasvab mets kiiresti, ehkki nii uhket puitu kui Lõuna-Eestis muidugi ei tule," jätkas ta.

Konkursi žürii hindas Männi talu metsa majandamise terviklikkust, metsauuendust, noore metsa hooldamist ning tõi eraldi esile, kuidas talumetsi majandades on tähtsustatud pärandihoidu. Näiteks ei ole metsa rajatud tänapäevaseid sirgeid kraave, vaid on taastatud endisaegne käsitsi kaevatud kraavivõrk. "Vanaisad said talukohad mõisast, mõisamets oli hästi hooldatud, kuivendustööd tehtud, kraavid sisse aetud. Sovhooside-kolhooside ajal neid metsi ei kuivendatud. Me siis võtsime kätte ja ajasime vanu kraave pidi rennid sisse ja selle tulemusel on metsanoorendikud väga hästi kasvama hakanud," kiitis Ajaots.

Rain Ajaots on metsaomanik, kes panustab peale uuendusraieid palju aega ja tööd uue metsapõlve kasvatamisele. Seda tööd on näha ülepinnaliselt hooldatud kuusekultuurides, mida ta hooldab seni, kuni kasvama pandud puud rohust ning muust võsast üle on kasvanud ja omal jõul hakkama saavad. Ehkki talu metsad koosnesid algselt vaid lepikutest ja mitteväärtuslikust puidust, usub Ajaots, et metsa istutus- ja hooldustööde tulemusena jääb tulevastele põlvedele ilus mets. Istutatud on nii kuuske, mändi kui kaske, põlised heinamaad on kuivendatud ning kasu sellest on juba praegu näha.

Ajaots mäletab veel oma vanaisa austavat suhtumist metsasse, seda ei kõigutanud ei nõukogude võim, 1967. aasta torm, maareformieelne segadus - seda jonnakat oma metsa eest hoolitsemise rida on ta ka ise ajanud. Hooldustöid, mida metsa juures teha, jagub igaks aastaks. "Soovitatakse noorendike hooldamist teha 2-3 aasta tagant, aga meil on metsamaad, kus rohi kasvab väga edukalt, nii et teeme neid töid igal aastal. Puhtaks on vaja raiuda ka põllukraavid. Ega see töö tulu too, aga on pikaajaline investeering. Kui maad on sulle kätte antud, tuleb nende eest hoolitseda. Näiteks on olnud palju tegemist kärsakatest lahtisaamisega; mitu aastat on olnud vaja hävinud taimi välja vahetada, pritsimisi teha ning vaadata, et metsloomad noortaimi ära ei sööks," rääkis ta.

Rain Ajaots on Vardi Erametsaseltsi liige, kes vajadusel meelsasti ühistu teenuseid kasutab ja sealset nõu usaldab.  "Väga palju ma ühistu teenust kasutanud ei ole, aga nõustamisvõimalust olen kasutanud ja metsa väljaveo teenust ning ka istutamistöödele eelnevad eeltööd, kus vaod sisse tõmmatakse, tellinud. Enamasti katsun vajalikud istutus- ja hooldustööd ise teha," märkis ta.

Kokkuhoidlikult tuleb toimetada

Pidevalt laiendatakse ja uuendatakse omi metsamaid