Eesti turismiettevõtjad saatsid jaanuari kuu viimastel päevadel riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile pöördumise, kus nad avaldasid oma rahulolematust kehtiva metsapoliitka suhtes.
- ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Pöördumises seisis, et Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. "Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26 protsenti, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele," märgiti pöördumises ning rõhuti sellele, et turismisektor on Eesti majandusele oluline, kusjuures SKP on samas suurusjärgus, mis metsatööstusel.
Turismiettevõtjatel oli kolm soovi: hoida kaitsealade metsad looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist; arvestada metsanduspoliitika kujundamisel turismisektori huvidega ja viia vastavad muudatused sisse seadusandlusesse; kaasata turismisektori esindajad Eesti metsanduspoliitikat kujundavatasse institutsioonidesse.
Riik on andnud ja annab oma panuse
Erinevad eesmärgid, erinevad nõuded.
Koostöö on oluline
Turist otsib puutumatut loodust.
Kaitsealal üldjuhul ei raiuta.
Korras mets on väga mitmeti mõistetav termin.
Kahju raskesti hinnatav
Seotud lood
Nõukogude aja lõpus oli Eesti metsade kogutagavara 260 miljonit tihumeetrit, kuid tänaseks on meil metsades juba 483 miljonit tihumeetrit puitu. Metsaseaduses kavandatud muudatused on tingitud eelkõige metsa enda seisundist, mitte metsaomanike või metsatöösturite huvist.
Metsaseaduse olulisemate muudatustena alandatakse viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid.
Visioonikonverents toob kokku metsarahva, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada. Milliseid teadmisi ja oskusi vajab tööstus, kuidas kohaneb uute vooludega haridus ja milliseid otsuseid peame täna vastu võtma, et tagada metsasektori edukus ka 20 aasta pärast?
Konkursi “Tubli metsakasvataja 2016” tiitli võitja OÜ Karo Mets juhatuse liige Runo Ruubel lükkab ümber looduskaitsjate seisukohad, et meie mets on ülemajandatud.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.