29. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saare Veisekasvatus OÜ juhatuse liige Martin Leedo rääkis Saarte Häälele, et uues laudas tuleb 432 kohta ammlehmadele ja teist samapalju kohti vasikatele. Augusti lõpus valmiva farmikompleksi juurde kuuluvad sõnnikuhoidla ja silohoidla ning selle maksumus on ligi 2 miljonit eurot.Vjatšeslav Leedo ütles, et juba maikuus algavad Jõe külas olemasoleva nuumalauda teise etapi ehitustööd, mille tulemusel valmib vana farmihoone ümberehitamisel oktoobrikuus 600-kohaline nuumalaut. Paari aasta pärast peaks samas kandis kerkima veel üks poegimislaut.

Saare Veisekasvatuse loomakasvatuse juht Kristi Väli ütles, et uus laut parandab oluliselt loomade pidamistingimusi ja võimaldab aastaringset poegimist. Praegu sügistalvisel perioodil poegimist ei toimu, sest suremuse risk on liiga suur. “Loomad on ju õueplatside peal, mis lähevad üsna mustaks ja märjaks ning kui lehm ikka väga halva koha peal sõnniku sisse poegib, võime me vasikast väga kergesti ilma jääda,” selgitas Kristi Väli, kelle sõnul jätab paus poegimises lünga lihatööstuse toorainega varustamisse.Samuti aitab uue lauda ehitamine paigutada ühte lauta enamiku ettevõtte ammlehmadest, kes praegu jagunevad lisaks Kogulas vanale laudale Pidula ja Järise lauda vahel. Praegu peavad ettevõtte töötajad maha sõitma päris palju kilomeetreid, et kõigi kolme lauda ammekarjad iga päev üle vaadata. “Praegu on nii, et me küll käime Järisel ja Pidulas, aga me ei ole seal tervet päeva ja lehm võib poegima hakata siis, kui meie oleme oma ringi ära teinud, ja loom jääb ikkagi abist ilma,” rääkis Väli.Uues laudas hakkavad vasikad ilmale tulema laudas kuiva koha peal ja suremuse risk väheneb oluliselt. Samuti pääsevad loomad stressist, mis kaasneb, kui loomi poegimise eel abi andmiseks õuest lauta ajada.Koos Saaremaa Lihatööstusega Tuule Grupi kontserni kuuluvad loomakasvatusettevõtted järgivad uute lautade ehitamisel juba kümnendi algul tehtud investeerimisplaani, mille alusel valmis 2011. aastal Kihelkonna vallas Latiniidil maakonna esimene 240 kohaga lihaveiste nuumalaut. 2014. aastal sai Laimjala vallas Jõe külas valmis Eesti suurim lihaveiste nuumalaut 664 loomale.Tuule Grupi eestvedaja 

Vjatšeslav Leedo jagas seoses uute investeeringutega kiidusõnu Swedbankile, kes on põllumajandusobjektide kaasrahastuse osas olnud väga innustav ja vastutulelik. “Kõik kiruvad pankasid, aga Swedbank on meie veisekasvatusele väga abiks olnud ja siinset põllumajandust väga palju edasi arendanud,” tunnustas Leedo. “Ka kriisi ajal olid nad mõistvad ja paindlikud,” lisas ta.Praegu on Tuule Grupi ettevõtetel üle 3000 lihaveise, ettevõtte eesmärk on 2020. aastaks kasvatada lihaveiste arv 5000-ni.Allikas: Saarte Hääl