Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade transpordiks väga laialdaselt puidust pakkematerjali. Rikkumised on tulenenud sellest, et ekspordil EList välja ei ole tähelepanu pööratud sihtriigi nõuetele, mis võib kaasa tuua sisseveokeelu, kauba tagasisaatmise või pakendite hävitamise ning kulud peab katma saatja.

- Põllumajandusamet: Kaupade ekspordil on sagenenud nõuete rikkumised
- Foto: Postimees/Scanpix
Puidust pakkematerjaliga võivad edasi kanduda taimekahjustajad, mis põhjustavad ohtu kohalikule loodusele. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud (Rahvusvaheline Fütosanitaarmeetmete Standard nr 15), kuidas puidust pakkematerjaliga seonduvad riske vähendada ning millistele nõuetele pakendid peavad vastama. Puidust pakkematerjal peab olema vaba taimekahjustajatest, valmistatud kooritud ja töödeldud puidust ning nõuetekohaselt vastavusmärgiga märgistatud.
Eesti eksportijatel soovitame osta puidust pakendeid Põllumajandusametilt vastavusmärgi kasutamise õiguse saanud ettevõtetelt või kasutada ringluses olevaid vastavusmärgistusega kaubaaluseid. Samuti saavad eksportijad taotleda vastavusmärgi kasutamise õiguse ning standardile vastavaid pakendeid ise toota.Lisainformatsioon
Riina Koidumaa, taimetervise ja aianduse osakonna juhataja, tel. 504 1855Tea Tasa, fütosanitaaria büroo peaspetsialist, tel. 526 1853
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.