Eesti metsa juurdekasv on stabiilne

2016. aastal oli Eesti metsa pindala 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 53,09% maismaa kogupindalast (arvestades Peipsi ja Võrtsjärveta). Võrreldes 2015. aastaga on metsa pindala suurem 0,03 Mha võrra.

Metsamaal leidus enam männikuid (31,8%), kaasikuid (29,5%) ning kuusikuid (18,5%). Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 1,05 miljonit hektarit (45,7% metsamaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele. 

Metsade kogutagavara on 476,0 miljonit tihumeetrit, mis on 0,9 miljoni võrra suurem 2015. aasta tulemustest. Metsade juurdekasv on 16,0 miljonit tihumeetrit, mis on 0,2 miljoni võrra suurem 2015. aasta tulemustest.

„Neid erinevusi võib pidada statistilise valimitäpsuse veaks, mitte reaalseteks muutusteks metsas,“ kommenteeris vahet Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims.Eestimaa metsade osakaal on Peipsi ja Võrtsjärveta 53,09%. Metsamaal leidus enam männikuid (31,8%), kaasikuid (29,5%) ning kuusikuid (18,5%). Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 1,05 miljonit hektarit (45,7% metsamaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele.Küpsete metsade pindala on langenud 511 tuhandelt hektarilt 507 tuhandele hektarile, mille erinevus on tingitud pigem statistilisest täpsusest kui lageraiete mõjust, kuid küpsete metsade osakaal majandatavates metsades on endiselt 25%.Rangelt kaitstavate metsade pindala on 277,8 tuhat hektarit, mis on 39 tuhande hektari võrra suurem kui 2015. aastal. „See muutus on tingitud kokkuleppest Keskkonnaministeeriumiga, mida nimetada rangelt kaitstavateks metsadeks. Eelmisel kuul täpsustasime Keskkonnaministeeriumiga, millised projekteeritavatest kaitsealadest tuleks nimetada juba nüüd rangelt kaitstavateks metsadeks. Need 39 tuhat hektarit on projekteeritavate sihtkaitsevööndite metsad.“ selgitas Allan Sims.Eesti puistute keskmine vanus on 55 aastat (majandatavate puistute keskmine vanus on 52 aastat), männil 73, kuusel 56 ja kasel 47 aastat (majandatavatel puistutel männil 70, kuusel 54 ja kasel 45 aastat).SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast. SMI on valikuuring, kus süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsamaa ning sellel kasvavate puude tunnuseid.2016. aastal vaadati põhjalikult üle mõõtmisandmete põhjal tuletatavate tunnuste arvutusreeglid. Suurim muutus puudutas juurdekasvu arvutamist, kus mindi kasvava metsa arvutusmudeli kasutamiselt üle konkreetsete puude kordusmõõtmiste andmetest leitavate muutuste põhisele arvutusreeglile. Käesolev uuring on teine kord, kui uue metoodikaga metsaandmed kokku võetakse.