Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põld pildis: kuidas kasvab hernes Tartumaal?
Kuna soojad ilmad said hoo sisse alles mai alguses, külvati hernes mõlemas kohas mai esimesel nädalal. Agromaxis 2. mail, sordiks ’Avangarde’, külvinorm 100 idanevat tera m2 , külvi ajal olid põllu servas oma järge ootanas ka haned. Rannu Seemnes külvati herns 8. mail, sordiks ’Ingrid’, külvinormiks60 idanevat tera m2 . Külvisügavus ca 5 cm.
Mõlemas kohas külvati sarnastes katseskeemides nii puhitud kui puhtimata seemet, et võrrelda puhise mõju. Puhtimiseks kasutati värskelt kasutusala laienduse saanud Maxim 025 FS-i normiga 2,0 l/t seemnete kohta. Maxim 025 FS on ainus Eestis oa ja herne puhtimiseks registreeritud toode, mis annab kaitse juuremädaniku, tõusmepõletiku ja askohütoosi vastu. Seejuures väärib märkimist, et askohütoosi tekitaja põhjustab hilisemas kasvufaasis ka herne laikpõletikku, mis kahjustab terade kvaliteeti ja saagi kaubanduslikku väärtust. Eriti just ise seemet paljundades on oht haigustekitaja põllule seemnetega kaasa tuua ning siin on puhtimine abiks.
Koos külviga läks mulda YaraMila NPK 7-20-28+3,0S+2Mg+B, külvinormiga 250 kg/ha (toitaineid elemendina seega hektari kohta N 17,5 kg, P 21,8 kg, K 58 kg, S 7,5 kg + mikroelemendid). Võrdlusena on põllumeeste oma programmis Phosagro NPK väetised.
Agromaxi puhul näitasid mullaanalüüsid madalat pH-d ning fosforisisaldust, seetõttu võib eeldada fosfori piiratud omastamist. Sellises olukorras annab kombikülv selge eelise, seda enam, et fosfor on mullas väheliikuv ja võimalusel tuleks see asetada seemnetele võimalikult lähedale. Herne puhul aitab fosfor kaasa mügarbakterite arengule ning nagu ikka – soodustab tugeva juurestiku arengut ja seeläbi on ka toitainete omastamine parem.
Väävliga väetamisel tuleks jälgida, et hernes saaks hooajal kokku ca 10-15 kg/S/ha (ca 25-35 kg sulfaadina). Et seda vajadust katta, on katse ühte varianti planeeritud hilisem pealtväetamine YaraBela Sulfaniga. Kuna Eestis hernel kasvuaegset pealtväetamist tavaliselt ei praktiseerita, tõotab see katsevariant tulla huvitav. Lämmastiku puhul on oluline, et sellega liialdamine pärsib mügarbakterite arengut. Seetõttu peab lämmastikväetise hooajaline kogus jääma alla 20-25 kg/ha. Kaaliumi andmisele pööratakse liblikõieliste puhul sageli liiga vähe tähelepanu, samas on just kaalium see, mis tagab tugevamad varred (ja hernes püsib paremini püsti!), hoiab hernetaimed kauem rohelisena ja suurendab saagikust.
Agromax külvas herne Väderstadi Spirit FIX külvikuga, mis starterväetise kombikülviks oli varustatud BioDrill peenseemnekülvikuga. FIX meetodi puhul viiakse põhiväetis mulda hajusalt ning võrreldes NORDIC süsteemiga asetatakse see seemnele lähemale. Kui tavaliselt juhitakse starterväetis BioDrill`iga mulda läbi seemenditorude, siis selle komplekti puhul oli süsteem varustatud eraldi väetustorudega.
Järgmise tööna on katsetes planeeritud umbrohutõrje seguga Boxer 800 EC 2,0 l/t + Stomp CS 1,35 l/t. See segu annab võrreldes turul olevate valmislahendustega laiema tõrjespektri, olles seejuures mõistliku hinnaga. Põld saab puhtaks ja teist herbitsiidiringi kasvuhooajal pole vaja teha, v.a. kui põllul on probleemiks orashein või tuulekaer.
Kuidas hernes meie tootmiskatsetes kasvab ja mida me seal järgmisena ette võtame, saate lugeda ja piltidelt näha rubriigis „Põld pildis” Syngenta ning pollumajandus.ee lehel.
Jaanika MirkaSyngenta Eesti AS
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele