• 25.07.17, 15:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas lõpetada fungitsiidi tõrjestrateegia nisul ja odral?

Pea loomise ajal on aeg kaaluda viimast fungitsiidiga pritsimist ja kontrollida lehetäide insektitsiidiga tõrjumise vajadust.
Kuidas lõpetada fungitsiidi tõrjestrateegia nisul ja odral?
  • Kuidas lõpetada fungitsiidi tõrjestrateegia nisul ja odral?
  • Foto: BASF Agro
Vaata varasemaid artikleid:
Kuidas kaitsta otra seenhaiguste ja lamandumise eest?
Kuidas tõrjuda helelaiksust ja soodustada tera täitumist nisul?
Kui jagatud pritsimise strateegia (vt varasemat artiklieid) on toimunud plaanipäraselt e. kultuuri eelmine pritsimine tehti täielikult lahti rullunud lipulehe kasvufaasis, on viimase pritsimise eesmärgiks kaitsta viljapäid ja – uuesti – väga olulist lipulehte, mis saab jagatud tõrje kasutamisel kaks korda pritsimislahusega kaetud. Fotosüntees rohelistes peades aitab kaasa terade täitumisele umbes 20% ulatuses, mis on lõpliku saagi kujunemiseks väga oluline – eriti seoses 1000 tera massi ja saagi kvaliteediga.
Jagatud tõrje strateegia puhul on optimaalne aeg viimaseks pritsimiseks, kui viljapea on lehetupest täielikult välja kasvanud (kasvufaas 59–61) ja kindlasti enne õitsemist. Püstiseid vertikaalpinnalisi viljapäid on suhteliselt raskem pritsimislahusega katta, kui horisontaalset lehepinda, seega on väga oluline pöörata tähelepanu pritsimise tehnikale. Samuti on oluline roll fungitsiidi tootevormil aidates pritsimise lahusel pähikutel „kleepuda ja jääda“ (inglisekeeles Stick & Stay). Selleks ajaks ei toimu enam kultuuri arengust ega vegetatiivsest kasvust tingitud fungitsiidi toime lahjenemist, mistõttu tuleb sooovitud kulunorm määrata vastavalt eeldatava tera täitumise perioodi järgi ja toime peaks kestma vähemalt 3–4 nädalat.
Peamine haigus, mille tõrjet selles faasis kaaluda on helelaiksus viljapeadel ja enne lõpliku otsuse tegemist on oluline kontrollida kultuurtaimi tähelepanelikult:
• Kui ülemised lehed on ilma nähtavate haigustunnusteta, on pritsimist võimalik natuke edasi lükata ja teha tõrje vahetult enne õitsemist. Seda peaks eelistama, kui on pähiku fusarioosi nakatumise oht (vt allpool).
Helelaiksus viljapeadel.
  • Helelaiksus viljapeadel.
  • Foto: BASF Agro
Kui haigus on nähtav ülevalt teisel lehel, tuleb pähiku tõrje teha võimalikult kiiresti kasutades suuremat kulunormi ja väga hea raviva toimega fungitsiidi – hilineda ei tohi! Sellisel juhul on tooted, mis sisaldavad flüksapüroksaadi ja epoksikonasooli eriti efektiivsed „puhastama“ varjatud nakkusi ja veel nähtamatuid infektsioone lipulehel, tagades pikaajalise kaitse uute nakkuste eest. Sellises olukorras on vaja kasutada parimaid fungitsiide, et saaki kaitsta. BASF’i valikust on sobivateks toodeteks:  ja/või epoksikonasooli sisaldavad Ceriax, Adexar Librax, Viverda ja Bell Super.
- toimeainet fluksapüroksaad
Kui tekib spetsiaalselt pähiku fusarioosi tõrje vajadus, tuleb pritsimine teha eraldi. Pähiku fusarioos vähendab 1000 tera massi ja mõjub kvaliteedile negatiivselt. Mõningatel juhtudel on lisaks ka mükotoksiinidega saastumine tasemel, mis muudab vilja toiduks ja söödaks kõlbmatuks. Erinevad fusarium’i seened nakatavad pähikuid õitsemise ajal ja ainult selle 5–7 päeva jooksul on pähikuid võimalik haiguse eest fungitsiidi pritsimisega kaitsta. Ainult väga täpse ajastuse, suure kulunormi ja fusarioosi efektiivselt tõrjuva fungitsiidi kasutamisega on võimalik saavutada nisus 60–70% efektiivsus, odras aga ohete tõttu veelgi väiksem 40-50% efektiivsus. Hilisemal pritsimisel enam mõju fusarioosile pole.
Peamised pähiku fusarioosi nakatumise ohtu suurendavad tegurid on:
• õitsemisaegne vihm 36 h perioodil,
• eelviljana kasvanud mais või nisu,• minimeeritud harimine.
Fusarioos nisu ja odra pähikutel
  • Fusarioos nisu ja odra pähikutel
  • Foto: BASF Agro
Toimeainet metkonasool sisaldavad fungitsiidid Librax ja Juventus tõrjuvad fusarioosi väga hästi. Librax’i puhul tuleb valida kulunorm vähemalt ½ täisnormist ehk 1 l/ha ning Juventus’e puhul täisnorm (1 l/ha).
Alo Põldmaa, BASF Agro
Stefan Ellinger, BASF Agro

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele