Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kätte on jõudnud karuputke ohtlike võõrliikide õitsemisaeg, mistõttu taimi võib juba kaugelt märgata. Keskkonnaamet saab pidevalt teateid nii uutest kui ka juba teadaolevatest leiukohtadest. Kuna riiklikusse tõrjesse ei jõua tänavu enam uusi alasid lisada, on väga tervitatav maaomanike panus meie kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva karuputke väljakaevamisel.

„Eesti on meie ühine kodu ja nii eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste ühised pingutused karuputke levikukollete hävitamisel on äärmiselt olulised, et vähendada selle tigeda tulnuka edasist levikut. Üksiku taime väljakaevamisel ja õisiku korralikul hävitamisel ei pruugi sinna edaspidi enam uut putke kasvada ning lisaks pidurdame nii ohtliku võõrliigi edasist levikut," lausus Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Kõige kindlam viis taime hävitamiseks on selle peajuure väljakaevamine (õitsvatel taimedel ulatub juur enamasti labida sügavuseni). Kui pinnas võimaldab, on kaevamine jõukohane igale täisealisele ja tervele inimesele. Eelnevalt tuleb taime küljest maha lüüa suuremad lehed ja õievarred ning visata need kaugemale, seejärel tuleb peaõisik koos varrega langetada madalalt labidaga läbi lüües. Seemnetega või seemnealgetega õisikud tuleb põletada.

„Kindlasti ei tohi välja kaevatud terveid taimi ja seemnetega õisikuid visata silma alt eemale võssa või kraavi, sest nii valmivad seemned edasi ja taim levib veel kaugemale. Väga oluline on vältida ka karuputke seemnete maha varisemist üksikute taimedega leiukohtades. Üksik taim võib olla sattunud tee äärde juhuslikult, ent seemnete varisedes hakkab putke kasvupaik laienema jõudsalt," selgitas Vunk.

Kui ise taime kaevata ei jõua, võiks vähemalt taime maapinnal kasvava osa maha raiuda ja õisikud põletada. Kui taim jõuabki endal ädalaõisikud kasvatada, on valmivate seemnete hulk siiski oluliselt väiksem. Kevadel, kui putkel veel suuri lehti ja pikki varsi pole, on taimi füüsiliselt lihtsam koos juurega välja kaevata, seega vajadusel võib pärast õisikute põletamist jätta taime kaevamise kevadeks.

Hiid- ja Sosnovski karuputke taime mahlaga kokku puutunud nahal võib tekkida hiljem päikese käes viibides tugev põletus, mistõttu tõrjetööle asudes tuleks kanda pikki riideid, kummikuid, kindaid, võimalusel ka kaitseprille ja tegutseda ettevaatlikult.

Karuputke võõrliikide tõrjega seotud küsimustes annavad infot Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistid.

*Pärsia, hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad meie looduslikke kooslusi, inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused (naha punetus, villid, isegi haavandid).