• 09.08.17, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sügisese püügihooaja algus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lükkub edasi

Keskkonnaminister kinnitas määruse muudatusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ajutised püügikitsendused, muu hulgas saab avaveevõrkudega kala püüdma hakata 1. septembri asemel 15. septembrist. Täpsemalt puudutab see üle 130 mm silmasuurusega nakkevõrke.
Sügisese püügihooaja algus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lükkub edasi
  • Sügisese püügihooaja algus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lükkub edasi
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Püügihooaja edasilükkumine tuleneb Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu liikmete ettepanekust. Avaveevõrkudega püügi edasilükkamine on vajalik kala (peamiselt koha ja latika) parema kvaliteedi tagamiseks, sest hilisemal püügihooajal on veetemperatuur külmem. Püügi hooaega on edasi lükatud ka kahel eelneval aastal. Lisaks kalade kvaliteedi tõstmistele on püügiaja nihutamisel positiivsed mõjud ka keskkonnale, sest vähenevad mittekvaliteetse kala tagasilaskmised.
Uuendusena kehtestatakse TÜ Eesti Mereinstituudi ja Keskkonnainspektsiooni soovitusele tuginedes 14. septembrini lõkspüüniste kasutamise keeld. Keeld puudutab ala, mis asub Peipsi järvel Nina külast põhja poole jäävas piirkonnas, kaldast kaugemal kui 10 km. Püügi sulgemine on vajalik selleks, et vältida lõkspüünistest rääbise massilist tagasiheitmist, mille tagajärjel rääbis kui väga õrn kala hukkub.
Selleks aastaks on Peipsi järve rääbise 45-tonnine püügikvoot täitunud, mistõttu suleti maaeluministri käskkirjaga rääbise püük seal 14. juulist. 
Samuti vähendatakse 6 mm võrra ka põhja- ja pöörinooda silmasuurust, viies see vastavusse Eesti – Vene kalapüügikomisjoni otsusega, millega ühtlustatakse Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kalurite püügitingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele