Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mul on uhke tunne ja suur rõõm, et põllumehed erinevatest Eestimaa maakondadest on külvanud oma põllule rukist ja sellest saadavast rukkisaagist küpsetavad meie pagarid Eesti 100. aastapäeva auks maitsvad juubelileivad,“ rõõmustas maaeluminister.

Minister lisas, et kuigi tänavune hiline kevad on vilja valmimist lükanud pea kuu võrra edasi, on suvi olnud rukkile soodne ja oodata on parimate aegade väärilist saaki, mis võimaldab riigi juubeliks küpsetada rohkem lubatud miljonist leivapätsist.

Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi, kuid omaette kultuurina hakati seda kasvatama alles 11. sajandil. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, ta on pinnase suhtes vähenõudlik ja külmakindel ning sobib hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks.

„Eesti rahvas on kasvatanud rukist ja söönud rukkileiba aastasadade vältel, samuti on rukkileivaga seotud meie kombed ja traditsioonid. Leiva ja leivavilja vastu on alati austust tuntud ja neid pühaks peetud. Rukkileib on meie rahvustoit, mida on võrreldud kulla, päikese ja elu endaga,“ ütles Tamm.

„Mul on hea meel, et musta leiba hinnatakse Eestis tänini ning väga paljude eestlaste jaoks on rukkileib üks Eesti sümbol,“ märkis minister.