5. oktoobril jõudis Rakvere piimaühistusse kohale uus söödaanalüsaator X-NIR. See oli põhjuseks ühistu liikmetele teabepäeva korraldamiseks.
Uus seade teeb piimatootja elu kergemaks
  • Uus seade teeb piimatootja elu kergemaks
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Nii toimuski päev hiljem, 6. oktoobril, ühistu liikmetele koolituspäev. Koolituspäeva vedas ühistu tegevjuht Priit Putko, kelle sõnul on ühistul plaanis edaspidi keskenduda veelgi enam veterinaariakoolitustele, sest ühistu palgal on toimiv veterinaaride meeskond, kes pakub kõiki veterinaarteenuseid, mida farmid vajavad. Koolitusi plaanitakse teha nii seminaridena, aga ka farmides kohapeal, et need oleks võimalikult praktilised.
Mida saaks siis farmis teha, et vältida poegimisjärgseid haigusi?
Ma soovitan jälgida 6 korda aastas loomade kehakonditsiooni, kui nii tihedalt ei saa, siis vähemalt kolm korda - kinnijäämisel, poegimisel ja enne seemendust. Lisaks tasub teha vereproove, kindlasti ei tohiks proovi võtta haigelt loomalt, sest see ei anna adekvaatset tulemust. Hinda energia kasutust ja mineraalide olemasolu. Hea sigivuse saame tagada võimalikult kiire inna avastamisel. Enamasti indlevad loomad õhtusel ja öisel ajal, 70% indatest on ajavahemikul 19.00-7.00. Mida rohkem sa jälgid, seda rohkem sa märkad. Suurte karjade puhul on oluline inna sünkroniseerimine. Asti Kuuse
Esmalt pidas Rakvere Piimaühistu veterinaararst Asti Kuuse loengu teemal „Poegimisjärgne periood, fookuses hea tiinestuvus“, kus ta rääkis üle enamesinevad poegimisjärgsed probleemid, kuidas neid tuvastada, ennetada ning ravida. Käsitlust leidsid neli olulisemat probleemi  – ketoos, metriit, munasarjatsüstid ja innatus. Kui piimatootja neile haigustele tähelepanu ei pööra, ei ravi ega enneta, siis on tagajärjeks suur materiaalne kahju.
Kõige aluseks on kvaliteetne sööt

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele