Joep Driessen - lehmade vabaduse eest võitleja

Joep Driessen ? lehmade vabaduse eest võitleja  Foto: Dimedium AS

Oktoobri esimesel nädalal oli Eesti loomaarstidel ja -kasvatajatel külaline maailmapraktika tipust ? Hollandi loomaarst, lektor ja üks Cow Signals® kontseptsiooni loojatest Joep Driessen.

Ligemale 20 aastat tagasi välja töötatud Cow Signals® kontseptsiooni aluseks on tagada farmis lehmadele samad kuus vabadust, mille osaks nad saaksid karjamaal. Need on kõige tähtsamad eeltingimused, mille täitmisel on meie loomad terved, annavad suurt toodangut ja sünnitavad igal aastal terve vasika. Just see tagabki farmi majandusliku tulususe.

Cow Signals® treenerid töötavad 52 riigis üle maailma ja Joep Driessen ise on koolitusi läbi viinud 68 riigis nii Euroopas, Aasias, Ameerikas kui Aafrikas. Eesti loomaarstidele ja -kasvatajatele on dr Driessen tuttav juba 2010. aastast, mil ta esmakordselt pidas loenguid ja viis läbi farmipraktikume. Driesseni enda sõnul on ta kõikjalt midagi õppinud, sest inimesed on väga loovad ja leidlikud. Loengute ilmestamiseks kasutab ta näidetena häid töötavaid lahendusi mitmetelt kontinentidelt.

Driesseni loengud ja töötoad on üdini praktilised ja samas nauditavad tänu oma selgele, läbimõeldud ja mõnusa huumoriga vürtsitatud esitlusele. Ta õpetab nägema ja hindama nii üksiklooma kui karja tervikuna ning koostama loomade vaatlustulemuste põhjal soovitusi farmi olukorra kiireks parandamiseks.

Cow Signals® kontseptsioon

Kõigi lehmadel peavad kogu aeg olema kuus karjamaavabadust:

Ruum

Kõik lehmad peavad saama vabalt liikuda ja leidma toidu, vee ning lamamisaseme 10 meetri raadiuses. Põrandad ei tohi olla libedad. Lehmadel peab olema võimalik liigiomaselt käituda.

Õhk

Laudas peab olema sama puhas õhk kui väljas.

Valgus

Lehmade jaoks vajalik valgustase, 200 luksi, on talvel vähemalt 8 tundi ja suvel 14-16 tundi päevas.

Sööt

Kvaliteetset ja õige koostisega sööta peab olema igal hetkel igal pool kõigi lehmade jaoks piisavalt, et vältida domineerimist. Ideaalne söödalava pikkus ühe lehma kohta on 75 cm kinnisperioodil ning 60 cm lüpsilehmal.

Vesi

Kõikidel lehmadel peab olema vaba ligipääs puhtale joogiveele, mille kindlustab vähemalt üks jootmiskoht 20 lehma kohta.

Tervis

Terve lehm on ärgas ja aktiivne, tema karv on sile puhas ja läikiv. Tal pole väliseid vigastusi, ta ei lonka, tema sõrad on terved. Ta sööb ja joob hästi.

Puhkus

Lehmad peavad saama tõusta püsti ja heita maha takistuseta pehmele asemele (ideaalmõõdud 2,75x 1,2 meetrit, turjapuu kõrgus 85 cm). Igale lehmale peab olema lamamiskoht. Kinnislehmadele tuleb tagada stressivaba poegimisliin.

Toimus nii õpitubasid, seminare kui konverentse

Selle aasta loengute ja praktikumi teemaks oli sigivus. Lisaks andis Dimedium välja Cow Signals®-sarja kuuenda eestikeelse raamatu Sigivus. Sigivuse haldamise praktiline käsiraamat. „Üks vasikas igalt lehmalt igal aastal,“ on endiselt loomakasvatuses kehtiv oluline kasumlikkuse näitaja, kuid seda polegi nii lihtne saavutada. Käsiraamat pakub palju häid nõuandeid ja otseseid juhiseid sigivuse parandamiseks farmis.

Infopäevale „Sigivus  ?  karja taastootmise alus“ kogunes ligemale 90 piimafarmi juhti ja karja edukast sigivusest huvitatud loomakasvatajat. Joep Driesseni loengu ja rohke pildimaterjali põhjal sai selgemaks, mis mõjutab karja sigivusnäitajaid ja kuidas parandada karja sigivusega seotud protsesse. Kolm sigivuse põhiküsimust, mis määravad sinu farmi edukuse on: Kas ta indleb? Kas ta näitab inda? Kas ta jääb tiineks?

Lektor peatus pikemalt stressivaba poegimisprotsessi korraldamisel, mis puudutab nii lehma, vasikat kui ka seal töötavaid inimesi. See hõlmab perioodi 3 nädalat enne ja kolm nädalat pärast poegimist, mil loomad peavad olema rohke allapanuga avaras sulus, kus on rohkelt värsket sööta, vett, valgust ja õhku.

14 tundi puhkust

6 tundi söömist

2 tundi suhtlemist

maksimaalselt 2 tundi lüpsmist

Kinnisloomad saavad puhata ka muidu lüpsmisele kuluva aja.

 

Selge seos surnultsündide ja kinnisloomade puhkuse vahel

(uuring Ohaios 18 farmi sensoritega loomad)

8 tundi puhkust 12% surnultsünde vrs 14 tundi puhkust 1% surnultsünde.

Iga 3,5 minutit rohkem puhkust tähendab 1 minut rohkem söömist.

Loomadele paremate elamistingimuste tagamisega saavutatakse eelkõige lehmade pikem karjaspüsimine ning seeläbi ka kõrgem piimatoodang. Driessen esitas kuulajatele intrigeeriva küsimuse: mitmendas laktatsioonis lehm toodab kõige rohkem piima? Paradoksaalsel kombel toodavad Euroopas lehmad piima 2-3 laktatsiooni, kuid toodangutõus saabub hoopis alates 6. laktatsioonist.

Käsitletavate teemade hulgas oli juttu ka erinevatest inna avastamise viisidest ja nende usaldusväärsusest, õige seemendusaja määramisest ja eduka seemendus korraldamisest. Päev pakkus praktilist infot ja näpunäiteid, mida kohe oma farmis rakendada. Muuhulgas rõhutas lektor farmi töökorralduse olulisust nii, et ka inimestel oleks turvaline ning mugav töötada. Nii saabuvad oodatud tulemused kiiremini.

Konverents piimafarmides töötavatele loomaarstidele ja seemendajatele  „Tänapäevane lähenemine sigivus- ja poegimisprobleemidele“ toimus EMÜ katsefarmis Märjal. Päeva esimeses osas said loomaarstid Kalle Kaselt ülevaate sigivusalasest olukorrast ja kaasnevate haiguste esinemisest Eesti karjades. Joep Driessen rääkis sigivusest ja sellega seotud probleemidest loomaarsti vaatevinklist lähtuvalt. Teemadeks olid emakatervis, emakapõletikud ja nende ravi, poegimiseelse- ja järgse kontrolli korraldamine farmis ja kuna ning millistel tingimustel tasub kasutada hormoonpreparaate. Kohapeal sai üks julge kätt proovida ka emaka seemendamisel.

Järgneval päeval toimus EMÜ katsefarmis praktikum, kus eelmisel päeval omandatud teoreetilistele teadmistele lisas praktilised oskused töö farmis.

Joep Driessen ostab juustu perefarmist, kus on 100-pealine kari, kes elab 9 kuud aastas karjamaal, mida pole viimased 13 aastat haritud, nii et on taastunud rohumaa looduslik koostis.

Suure põhualaga laut tagab loomadele maksimaalse vabaduse. Vasikat hoitakse lüpsi vaheaegadel 3 nädalat ema juures. Juba 10 aastat pole selles farmis kasutatud antibiootikume.

Joep usaldab seda juustu, kuna teab, et see on pärit õigest ja loomulikust keskkonnast. Juustu kilo maksab 40 euri.

Driesseni loenguid tõlkis loomaarst Ulrika Tuppits Vetpointist, kes on Eestis nii veiste kui hobuste sigimisteemadel tunnustatumaid praktikuid. Samuti juhtis Tuppits koos kolleeg Silver Butlersiga praktikapäeva ultraheliuuringute õpituba. Juhendajad märkisid hiljem, et veel kunagi varem ei ole ultraheliuuringute koolitusest osavõtjatel kaasas olnud nii palju oma aparaate ning kogemusi, mida oli hea omavahel võrrelda ning jagada.

Joep Driessen loenguid Eestis toetasid Maaelu arengukava ja Euroopa Liit.

 

Katrin Tilk

Dimedium AS

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150