• 15.01.18, 09:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolm maaülikooli stardiprojekti pälvisid uurimistoetuse

Igal aastal eraldab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu personaalseid uurimistoetusi erinevatele projektidele. Seda neljas – bio- ja keskkonnateaduste, loodusteaduste ja tehnika, terviseuuringute ja ühiskonnateaduste ja kultuuri – valdkonnas. Tänavu välja valitud neljakümne kahe uurimistoetuse saaja hulka jõudis ka kolm Eesti Maaülikooli olulist stardiprojekti.
Kolm maaülikooli stardiprojekti pälvisid uurimistoetuse
  • Kolm maaülikooli stardiprojekti pälvisid uurimistoetuse
  • Foto: Postimees/Scanpix
Esiteks hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Alo Laasi plaan asuda modelleerima järvede süsinikuvoogusid vees lahustunud gaaside pidevmõõtmiste alusel. Samuti mullateaduse õppetooli teaduri Karin Kaueri projekt mulla orgaanilise aine stabiilsusest. Rahastuse teenis ka projekt „Metsapatogeenide mass-invasioonid Põhja-Euroopasse: uute patogeenide varane tuvastamine, nende saabumisteede ja –viiside määratlemine ning tõkestusvõimaluste otsimine“, mille eestvedaja on metsakasvatuse ja –ökoloogia õppetooli dotsent Rein Drenkhan.
Projektide hindamisnõukogu esimehe Andres Koppeli sõnul on tänavu algavad uurimisprojektid väga olulised nii uurimisraha saanud teadlastele kui ka Eesti teadussüsteemile. „Selle taotlusvooru juures oli rõõmustav taotluste väga kõrge tase. Piiratud uurimistoetusteks kasutatava raha hulga kohta oli konkurss väga kõrge ja palju tugevaid taotlusi jäid rahastamata. Vähemasti sama palju projekte, kui raha sai, väärinuks oma hea taseme poolest samuti toetust,“ lisas Koppel.
Kõigi 2018. aastal rahastust saanud projektidega on võimalik tutvuda SIIN

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele