Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea saagikus aitas koristuskahjusid veidi kompenseerida
2017. aastal saadi hektarilt keskmiselt 3967 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. See on möödunud aasta ilmastikutingimusi arvestades väga hea tulemus.
Hea saagikus aitas koristuskahjusid veidi kompenseerida Foto: Meelika Sander-Sõrmus
2017. aastal oli teraviljasaak kokku 1 311 900 tonni. Teraviljasaagist moodustas 713 300 tonni nisu, 425 700 tonni oder ja 52 400 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 4202, otra 4154 ja rukist 3932 kilogrammi.
Kaera saak oli 2 657, tritikalel 4 538 ja tatral 641 kilo hektarilt.2017. aasta teravilja külvipind oli väiksem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 330 700 hektaril, mida oli 5,9% vähem kui aasta varem. Nisu kasvatati 169 800 hektaril – 3,2% rohkem kui 2016. aastal. Odra kasvupind vähenes 24,2% ja oli 102 500 hektarit. Rukki kasvupind suurenes varasema aastaga võrreldes 7,3% ja oli 13 300 hektarit.Kaunviljasaak oli 75 300 tonni ehk 31,2% väiksem kui 2016. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1 287 kilo hernest ja 952 kilo põlduba. Kaunvilja kasvatati 65 500 hektaril ehk 18,2% enam kui 2016. aastal. See oli ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 165 300 tonni. 2017. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 73 800 hektaril. Suvirapsi ja -rüpsi keskmine saagikus oli 1 817 ja talirapsil ja –rüpsil 2 714 kg/ha.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.