Mahetoodete ja -teenuste ekspordi edendamiseks tehakse järjepidevat tööd
24. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja istung, kus tehti kokkuvõtted 2017. aastal tehtust, tutvustati mahemajanduse tervikprogrammi programmdokumenti ja lepiti kokku edasistes tegevustes.
„Kohtumine oli mahemajanduse tervikprogrammi jaoks oluline samm jätkutegevuste planeerimisel,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „2017. aastal töötati välja suurem osa mahemajanduse tervikprogrammist. Tänasel kohtumisel kiitis mahemajanduse tervikprogrammi nõukoda programmdokumendi põhimõtteliselt heaks, vaja on vaid kohati sõnastust täpsustada.“
Leiti, et kõikides valdkondades tuleks rohkem tähelepanu pöörata tarneahela arendamisele ja statistika kogumisele ning soodustada tuleks ettevõtjate koostööd ja infovahetust eksporditurgudele jõudmisel. Metsanduses tuleks täiendavalt tegeleda sellega, et laieneks Eesti erametsade sertifitseerimine rahvusvaheliste metsamajandamise standarditega. Eesmärkides lepiti näiteks põllumajandus- ja toiduvaldkonnas kokku, et mahetoodangu ekspordikäivet tuleks suurendada 50 miljoni euroni, mis oleks praeguse ekspordimahu kolmekordistamine.
„Leppisime kokku tegevussuunad ning kindlasti jätkame toimkondade ja nõukoja kokkusaamistega,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Pärast täpsustuste sisseviimist tervikprogrammi esitame selle veebruaris heakskiitmiseks Vabariigi Valituse majandusarengu komisjonile.“
Mahemajanduse tervikprogrammis (aastateks 2018–2021) kirjeldatakse mahemajanduse valdkondade hetkeseisu, ekspordi edendamise võimalusi ja lahendamist vajavaid kitsaskohti igas valdkonnas. Lepiti kokku, et programmi rakendamine käib kaheaastaste tegevuskavade kaudu. Tegevuskavade sisu tuleb nii toimkondadest kui ka nõukojast ning tegevused kinnitab nõukoda. Nõukoda koondab seotud huvigruppide ja ministeeriumide esindajaid.
