Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vedel lämmastikväetis taliviljade esimeseks pealtväetiseks?
Teada on, et vedel lämmastik võib põhjustada taime lehekudede kahjustusi. Suurte põletuste tulemusena langeb saagikus. Kui taim on saavutanud aktiivse kasvu võrsumisfaasis, võibki kahjustus olla niivõrd suur, et saame kasu asemel kahju. Sellised ohutegurid on tekitanud kahtlusi, kas UAN 32 kasutamine on ohutu ja millistes kasvufaasides on need suured?
Tuntud taliodra kasvataja ja viljelusvõistluse saagikuse rekordi omanik Aivar Treiberg Naeris OÜ-st omab mitmeaastast UAN 32 kasutamise kogemust. Aivar on ühtlasi Baltic Agro müügiesindaja, kes kontrollib praktikas uued tooted ja tehnoloogiad ja alles siis soovitab neid oma klientidele ja kolleegidele. 2017. aasta kevadel rajas ta taliodra ja talinisu põldudele võrdluskatsed, mille eesmärgiks oli võrrelda tulemusi granuleeritud lämmastiku ja vedelväetise kasutamise vahel. Kumb on tulusam? Teiseks eesmärgiks oli võrrelda esimese pealtväetamise ajast ja kasutusnormidest tulenevaid saagikuse erinevusi.
Kas tormata esimesel võimalusel põllule või „tark ei torma“?. Ammooniumnitraadiga võrreldes andis UAN 32 enamsaagi ja puhaskasumi nii taliodral kui ka talinisul. Vedelväetise kasuks räägib asjaolu, et koos lämmastikuga paagisegus sai ühe töökäiguga antud väävel (Folur S 5,0 l/ha), fosfor, kaalium, molübdeen, tsink, raud ja aminohapped (Ruter AA 2,0 l/ha), mis on vajalikud taimiku talvestressist toibumise kiirendamiseks.
Suurem saak ja kasum
Madalatel temperatuuridel ei ole toiteelemendid mullast taimele kergelt kättesaadavad ning seetõttu on täiendväetamine varakult otstarbekas. Granuleeritud väetise kasutamisel lisandus täiendväetamise töökäik pritsiga (FolurS 5,0 l/ha+RuterAA 2,0 l/ha+ vesi 100 l/ha). Toiteelementide omavaheline sünergia ja efektiivsem kasutamine taimede poolt on paagiseguna kõrgem kui eraldi töökäikudega erinevas olekus antud väetistega.
Pealtväetamise ajaline võrdlus näitas, et talioder andis kõrgema saagikuse hilisemal, 19.04. tehtud esimesel pealtväetamisel, kuna 2017. aasta kevadised öökülmaperioodid jätkusid aprilli 1.-2.dekaadil ja 5.04. väetatud variandis sai kiiresti kasvu alustanud taimik tõsised külmakahjustused, mis omakorda põhjustasid saagipotentsiaali languse.
Talinisu, paremini külma taluva kultuurina, andis kõrgema saagikuse varasema pealtväetamise variantides. Varasel pealtväetamisel on soovitatav kasutada väikseid lämmastiku norme, N40-50 kg/ha toimeaines, et tekiks toiteainete varu kasvu alustamiseks ja ilmade soojenedes jätkata pealtväetamist lühemate intervallidega tagamaks ühtlase toiteainete varu pikema perioodi vältel. Pealtväetamiseks sobivam valik on lämmastik-väävelväetis ühes graanulis. Väävel parandab lämmastiku omastatavust 15-25% ja suurendab produktiivvõrsete moodustumist. Väävel on väga liikuv element mullas ja varakevadel seda taime kasvuks ei jätku.
Pritsimisel kasuta pika voolikuga pihusteid. Proteiinisisalduse tõstmise ja kvaliteedi parandamise eesmärgil kasutati talinisu katses lipulehe faasis samuti UAN 32 100 l/ha (N43) + Folur S 5 l/ha võrdluseks Ammooniumnitraat 125 kg/ha (N43) ja eraldi pritsi töökäiguga Folur S 5 l/ha. Pritsimisel kasutati pika voolikuga pihusteid, mille tulemusena taimekahjustusi ei olnud.
Keerulistest koristustingimustest tulenevalt katselt usutavaid kvaliteediandmeid ei saanud, sest nisu madala langemisarvu tõttu läks söödavilja kategooriasse.Algaval hooajal planeerime selleteemalist katset korrata ja katsetada erinevate toiteelementide lisamise võimalusi paagisegudes.Katsed andsid mõtteainet muutmaks kevadise pealtväetamise valikuid, kuid siinjuures ei tohi unustada investeeringute mahtu ja keskkonnaalaseid nõudeid hoiustamisel, mis kaasnevad üleminekul vedela lämmastikväetise kasutamisele.
Meeles tuleb pidada ohutegureid vedela lämmastikväetise kasutamisel:
- UAN 32 ei tohi segada veega. Segus veega karbamiidlämmastik põhjustab taimekudede kahjustusi;- Taimik peab olema kuiv;- Mitte pritsida stressis taimi;- Mitte pritsida ajal, mil kõrge UV kiirgus ja õhutemperatuur;- Mitte pritsida öökülma ohu korral;- Booriga ei sobi segada;- Kasutada suure piisaga pihusteid, töörõhk 3-4 at.
Hetkel kuum
Eili Rajapuu
Taimekasvatuse konsultantBaltic Agro AS
Enimloetud
2
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Viimased uudised
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Üritused
Hetkel kuum
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele