Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reaalselt vesiviljelussaaduste tootmisega tegelevad ettevõtted saavad toetust
Toetuse andmise eesmärk on säästlikemate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu suurendada energiasäästu, seejuures vähendades vesiviljelusettevõtete mõju keskkonnale.
„Plaanis on toetada neid ettevõtteid, kes reaalselt vesiviljelussaaduste tootmisega juba tegelevad. Toetust on võimalik taotleda vesiviljelusettevõtte taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamiseks,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Toetuse omafinantseeringu minimaalne määr on 50% abikõlblike kulude maksumusest ning maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 300 000 eurot. Toetuse tegeliku suuruse määramisel arvestatakse taotleja vesiviljelustoodangu müügitulu ja taotleja omakapitalu suurust. Seega saavad taotleda toetust vaid need taotlejad, kes sektoris toimetavad ja vesiviljelustoodangut annavad.
Toetuse taotlemiseks on vajalik esitada energiaaudit või teatud juhtudel eksperdihinnang, mis on toetuse taotlemisel samuti abikõlblikud. Kusjuures abikõlblikuks loetakse ainult neid tegevusi, mis on välja toodud energiaauditi aruandes või eksperdihinnangus.
Meetme rakendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 esialgu ette nähtud 4 179 185 eurot, millest 75% ehk 3 134 389 eurot kaetakse EMKF vahenditest ning 25% ehk 1 044 796 eurot Eesti riigieelarvest.
EMKF rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele