
- Võeti vastu uus maaparandusseadus
- Foto: Pixabay
„Seaduse uuendamise eesmärk oli luua ilmnenud vajadusi arvestav uuendatud ja kogu ehitamise valdkonda reguleeriva ehitusseadustikuga kooskõlas olev maaparandusseadus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
„Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku, on maaparandus möödapääsmatu. Kuna maaparandussüsteemid paiknevad 1,35 miljonil hektaril, on süsteemide kokkupuude muudes eluvaldkondades toimuvate tegevustega paratamatult väga suur,“ lisas Tamm. „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.“
Olulisemad muudatused maaparandusseaduses:
•maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutuse suurendamine;
•maaparandushoiu tõhustamine;
•maaparandusühistute regulatsiooni täpsustamine;
•maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike regulatsioonide kehtestamine.
Eestis on maaparandussüsteemid praegu 640 000 hektaril põllumajandus- ja 720 000 hektaril metsamaal. Sellelt maalt tagab liigvee äravoolu 24 700 kilomeetrit eesvoole. Umbes 10 protsenti maaparandussüsteemide pindalast hoiavad korras ligi 200 maaparandusühistut.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.