22. septembril toimus Olustveres järjekorras neljas rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus. Sel aastal oli võistlus eestlastele eriti edukas – esimesed viis kohta hõivasid edetabelis Eesti noored. Esikoha viis koju Mark-Hubert Heil Olustvere TMKst. Parim välismaalane oli lätlane Ernsts Kilmajar, kes saavutas 6. koha.

- Parimad noorkündjad
- Foto: Sandra Urvak
Võistluse võitja kiitis osalejate kõrget taset. „Mul on hea meel, et pikad treeningud on end ära tasunud ning muidugi rõõmustan väga esikoha üle. Osalejate tase oli tänavu väga kõrge ja võistlus väga tasavägine,“ sõnas Mark-Hubert, kes õpib hetkel Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis.
Heil lisas ka, et omavaheline jõukatsumine annab noortele lisamotivatsiooni, kuna annab hea võimaluse ennast proovile panna võõras keskkonnas.
Sel aastal osales võistlusel 33 võistlejat, sealhulgas 19 välismaalt. Osalejate seas leidus lisaks eestlastele noori Lätist, Leedust, Austriast, Luksemburgist, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Slovakkiast, Ukrainast ja Soomest. Eestlasi oli võistlustules 14, kellest noorim õpib alles Muuga-Laekvere põhikoolis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võistlus viidi läbi kohapeal komplekteeritud tehnikaga ning masina said kõik endale loosi käigus. Vajaliku tehnika osas ulatasid abikäe nii kohalikud põllumehed kui ka erinevad müügifirmad, näiteks Flint kaubandus, Stokker, Taure, Tatoli ja Dotnuva Baltic.
Rahvusvahelist koolinoorte künnivõistlust korraldab Olustvere Teenindus – ja Maamajanduskool koostöös EUROPEA projektiga.
Rahvusvahelise koolinoorte künnivõistluse parimad:
1. Mark-Hubert Heil (Olustvere TMK)2. Andres Tamm (Muuga-Laekvere Kool)3. Keit Uusen (Olustvere TMK)
Noorte rahvusvahelised künnivõistlused

55 fotot
- Rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus
- Foto: Sandra Urvak
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.