Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fotod: lihasektor kogunes Rakveres

Lihasektor kogunes Rakveres
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Lihasektori esindajad kogunesid 6.-7. novembril Rakveres, et maha pidada traditsiooniline Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum ja seakasvatuse aastakonverents. Mõlemat päeva vedas Marko Kass Maaülikoolist.

Päevade läbivaks teemaks oli sektori konkurentsivõime ning otsiti seost teaduse ja tootja vahel - mida on teadlastel öelda tootjale, kuidas nemad näevad lihasektori tulevikku ja kuidas teha tulemuslikku koostööd.

Anu Hellenurme: et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit

Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre rääkis lahti sektori numbrites. Eesti lihasektor on statistika järgi suhteliselt heas seisus. Keerulisem on olukord seakasvatuses mida on räsinud nii Aafrika seakatk kui turgude ärakukkumine. Lihatööstuse kasum on viimase aasta jooksul kõvasti langenud, samas on jälle väga palju tööstustesse suudetud invessteerida. Lihasektori väliskaubandusbilanss on negatiivne ja importliha osakaal järjest kasvab. Meie peamised eksportartiklid on vorstitooted ja konservid. Peamiselt ekspordime Lätti, Soome, Leetu ja Poolasse. Uus-Meremaa ja Hongkong on kolmandatest riikidest olulisemad sihtriigid.

2018. aasta 30. septembri seisuga loendati Eestis Statistikaameti andmetel 259 300 veist, mida on 1 700 looma ehk 0,7% võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil.Veiste üldarvust moodustasid 173 200 liha- ning noorloomad, 2017. a. kolmanda kvartali seisuga oli see arv 171 100 looma seega kasvas liha- ja noorloomade arv 2100 looma ehk 1,2% võrra. Veiste üldarvust oli lüpsilehmi 86 100, aastaga kahanes lüpsilehmade arv 400 pea ehk 0,5% võrra. 2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 86 300 vasikat, mida on 800 pea ehk 0,9% võrra rohkem kui aasta tagasi, möödunud aasta kolme kvartaliga sündis 85 500 vasikat.

2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks loendati 304 500 siga, mida on 14 000 ehk 4,8% võrra rohkem kui aasta tagasi. Möödunud aasta samal perioodil loendati 290 500 siga. 2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 469 200 põrsast, mida on 100 põrsa võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. 2018. kolmanda kvartali lõpus loendati 87 700 lammast ja kitse, aastaga vähenes lammaste ja kitsede arv 5 800 looma võrra, mis tähendab 6,2% langust.Käesoleva aasta 30. septembri seisuga loendati 2 357 800 kodulindu, aastaga kasvas kodulindude arv 192 100 ehk 8,9% võrra. Lindude arv kasvab kolmandat aastat järjest.

2017. aastal toodeti Eestis kokku 74 000 tonni liha ja rupse, sellest sealiha moodustas 38 400 tonni, linnuliha 20 400 tonni, veiseliha 12 000 tonni, rupsid 2500 tonni ning lamba- ja kitseliha 600 tonni. Eesti isevarustatuse tase liha ja rupside osas kokku oli 71%, sealhulgas veiselihaga isevarustatuse tase 95%, sealihal 72%, linnulihal 60% ja lambalihal 86%. Isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnud languses, veel 2015. aastal ulatus kodumaise liha toodang 87%-ni siseturu tarbimise mahust. Möödunud aastal tarbiti Eestis kokku 103 600 tonni liha ja rupse, seejuures ulatus liha import 66 600 tonnini ja eksport 39 000 tonnini. Võrreldes 2015. aastaga on liha import suurenenud ca 10% ja eksport kasvanud 8%, tarbimine on tõusnud 2%. Samal ajal on oluliselt suurenenud ka elusloomade import ja vähenenud elusloomade eksport tapaks.

Mida suurem, seda konkurentsivõimelisemSoome loodusressursside jätkusuutlikku majandamise ja biomajanduse arendamise keskuse analüütik Csaba Jansik andis ülevaate lihasektori konkurentsivõime uurimistööst, kus kolme aasta jooksul uuriti Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Eesti lihasektorit. Ühine probleem kõigis maades olid kasvavad tööjõukulud, mida Euroopa rikkamad riigid üritavad alandada palgates odavat tööjõudu kolmandatest riikidest. Loomulikult on antud kulu alandamise üheks võimaluseks ka tootmiste automatiseerimine. Veel selgus uuringust, et jätkuvalt ollakse kimpus kõrgete söödahindadega. “Lihatöötlemissektoris domineerivad suured rahvusvahelised ettevõtted ja sektor on väga kontsentreerunud just tapavõimsuste osas. Samas on kasumimarginaal väga väike. Siin on erinevus vaid linnulihasektoris, mis on väga integreeritud,” sõnas Jansik. “Suuremad lihakäitlusettevõtted asuvad Taanis ja Saksamaal - Taanis on üks suur domineeriv ettevõte, Soomes 2 turgu valitsevat suurtootmist. Sektori puhul on trendiks, et tootlikus kasvab aasta-aastalt kõigis Läänemere riikides. Kui vaadata kasumlikkust, siis erinevused EL riikide vahel on suured. Näiteks neid riike, kus veisekasvatajad on kasumis, on vähe, sama seis on nii Soomes kui Eestis. Madala kasumilikkuse taga on kõrge sööda- ja tööjõuhind. Näiteks on palgad Soomes väga kõrged ja kulud suured, aga üllatus on ka see, et Eesti on ses osas uuemate EL riikide hulgas teisel kohal. See tähendab seda, et see on äärmiselt oluline tegur oma tegevuse planeerimisel ja seda just õppinud, erialateadmistega personali puhul. Kulud on probleemiks ka lihatööstustele. Kuna tööjõud on kallis, tuleb järjest enam investeerida tehnoloogiatesse.“

Csaba Jansiku sõnul tuleb järjest rohkem keskenduda ka tarneahela lühendamisele. Teemat kokku võttes ütles ta, et konkurentsivõime on suurem neil, kes suudavad kulud toorainele ja tööjõule madalad hoida. Ka mastaabisääst on määrvav, just suurtel riikidel, nagu Saksamaa ja Taani. See on oluline just väikese marginaliga tegevuste, näiteks tapamajade teenuste puhul. „Üldine trend on tööjõu asendamine kapitaliga. Lihatöötleja jaoks on kõige olulisem brändimine ja marketing ja uute turgude leidmine ehk ekspordisuutlikkus.”

Foorumipäeva esimeses pooles tutvustas Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikoolist veel lihasektori arengukava ja Maailma Looduse Fondi Eesti, Soome ja Rootsi harude esindajad rääkisid lahti, mida kujutab endast projekt „Lihagiid“.

Päeva teine pool kulus antibiootikumide resistentsuse teemadele. Seda teemat käsitleti väga põhjalikult nii lihafoorumil kui ka järgmisel päeval toimunud seakasvatuse aastakonverentsil.  Tegu on sektorile väga olulise teemaga, sest tänu laialdasele antibiootikumide kasutamisele on bakterid muutunud resistentseteks. Probleemi teeb keeruliselt see, et pikki aastaid ei tegeldud uute antibiootikumide väljatöötamisega. Kui aga tekkisid esimesed, ravile allumatud haigusjuhtumid, alustati n-ö 3. ja 4. põlvkonna antibiootikumide väljatöötamist, mille suhtes bakteritel resistentsust veel tuvastatud pole. Probleemina toodi välja see, et Eestis kasutatakse just nende põlvkondade antibiootikume, mis on mõeldud eelkõige nn varuantibiootikumideks, kõige enam. Seega panustame resistentsuse tekkesse. VTA andmetel on resistentseid baktereid leitud ka Eesti loomakasvatuses. Skandinaavias on aga varuantibiootikumide kasutamine loomakasvatuses keelatud.

Võrreldes teiste ELi riikidega on Eesti oma antibiootikumide kasutamisel umbes keskmisel tasemel. Me kasutame vähem antibiootikume kui Lõuna-Euroopa, aga oluliselt rohkem, kui Skandinaavia.

Raluca Rusu: seakatk mõjutab sealiha hinda kogu Euroopas

Marju Aamissepp: aasta 2017 oli seakasvatajale parem eelnenuist

 

7. novembril toimunud seakasvatuse aastakonverentsi peaesinejaks oli Euroopa Komisjoni esindaja Raluca Rusu, kes tutvustas seakasvatussektori olukorda nii maailmas kui ka Euroopa Liidus. Oma kogemusi seafarmide majandamisel jagas Rakvere Farmide juht Daniel Frydendal. Söödast, mis seakasvatuses on üks peamisi murekoht, rääkisid Rivo Pent Anu Ait OÜst ja Janno Toomet Põllumeeste ühistust KEVILI. Eesti seakasvatussektori valupunktid tõi lühidalt välja Einar Jakobi, kes soovitas vähem viriseda ja rohkem tegutseda, ka ühistegevuse osas. Tarbijatele pani ta südamele, et eelistataks ikka kodumaist liha, sest vaid nii saab toetada oma maa tootjaid.

Lihafoorum 2018
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960