Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte juht Meelis Venno vastas neljale Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehe küsimusele.

Millised juhtimisotsused on ennast õigustanud?

Oleme rahul, et me ei läinud kaasa mõne aasta eest maaeluministri soovitusega “profileerige oma tegevus ringi kui piimahind on madal ja tegelege teraviljakasvatusega”. Peamiseks meie tugevaimaks suunaks on siiski piimakarjakasvatus ja lähtuvalt sellest on tehtud suuri investeeringuid piimakarja pidamisse. Oleme rõhku pannud keskkonnasäästlikkusele, näiteks separeerime liiva allapanuks.

Ärilise ettevõtte eesmärgiks on kasumi teenimine ja toimiva üksuse haldamine, omalt poolt olen jõu ja nõuga abis kõiges, kus võimalik. Soovime ettevõtet arendada meeskonnana ja loodame, et see otsus õigustab end ka tulevikus. Samas olenemata juhtimisvõtetest, tegeliku ettevõtte kasumi määrab piimatootjale siiski makstav piimahind. Sel aastal on piimahind madalam kui eelneval aastal ja tulenevalt sellest on ka ettevõtte tulem teine. Seega olenemata sellest, kui tublid me ka pole, määrab meie puhul tulemi ikka see, kas saame õiglast piimahinda või mitte.

Mis on need investeeringud, mille üle tunnete enim head meelt?

Kaasaegne laut, separeerimissüsteem, mis võimaldab loomade allapanuliiva separeerida ja taaskasutada, head töötingimused töötajatele ja kaasaegse ning uuendusliku masinapargi omamine.

Millised on tänase piimaturu kitsaskohad Eestis?

Pole võimalust kaasa rääkida piimahinna kujunemises, täielik piimatöötlejate otsustusala. Eks investeeringuid ole raske teha, kui ei tea jooksvalt isegi järgmise kuu piimahinda, rääkimata järgmise aasta omast. Analüüsime piima tootmise omahinda ja püüame seda optimeerida.

Mangeni PM OÜl valmis neli aastat tagasi farmikompleks, mis mahutab 1700 lüpsilehma. Piimatootmises ollakse Eestis viie suurema seas.

Millised on alternatiivid, et põllumehed saadaksid piima eest paremat hinda?

Märksõnadeks on koostöö ja ühistegevus. Praegusel ajahetkel piimatootjad koostööd omavahel teha ei taha, sest tundub, et hirm on pigem selles, et äkki hakkab naabrimehel ka hästi minema. Lihtsalt öeldes takistab koostööd ehteestlaslik kadedus.

Kui piimatootjad koos läheks piimahinna läbirääkimistele, siis usun, et meie arvamusega ka arvestatakse. Praegusel hetkel on kõik nn üksiküritajad ja kuna töötleja kehtestab konfidentsiaalsuse sätte lepingusse, siis nii polegi võimalik, et piimahinnast väga avalikult rääkida saaks.

Ma loodan iga päev, et ühel ilusal päeval istuvad meie mõjukamad piimatootjad ühise laua taha ja lepivad milleski kokku.

Loe lisaks: 

Äripäeva Põllumajandus­tootjate TOP: õiglane piimahind tõi head tulemusedPae Farmer kõiki mune ühes korvis ei hoiaPankrotipesast sirgunud edulugu