Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti riikide põllumehed nõuavad ühiselt võrdseid toetusi
Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 7. detsembril Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile, Euroopa Komisjoni presidendile Jean Claude Junckerile ja ELi nõukogu eesistujale, Austria liidukantslerile Sebastian Kurzile avaliku pöördumise, millega kutsutakse üles ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavaid otsetoetusi liikmesriikide vahel õiglaselt jaotama.
Kiri saadeti 13. detsembril 2018 toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel, kus ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt Euroopa Komisjoni seadusandlikke ettepanekuid ÜPP tuleviku kohta pärast 2020. aastat.
Balti riikide põllumehed on alates kolme riigi ühinemisest ELiga 2004. aastal saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et otsetoetuste maksmise algseks aluseks on referentsperiood ajast, mil Balti riikide põllumajanduses toimus üleminek endiselt sotsialistlikult süsteemilt vabaturumajanduse põhimõtetele ning kolme riigi põllumajandus oli täielikus madalseisus. Vaatamata pidevatele poliitilistele püüdlustele saada üle sellest ajaloolisest anomaaliast on Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase jätkuvalt kõige madalam Euroopa Liidus. Seda ka vaatamata asjaolule, et kolme Balti riigi põllumajanduse tootmiskulud on ELi keskmisest kõrgemad.
Kahjuks jääb sellel ÜPP perioodil saavutamata Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013 istungil üksmeelselt kokkulepitud suunis, et „hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama vähemalt 196 eurot hektari kohta taseme nominaalhindades“. Veelgi enam, Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul jääb ka praegu komisjoni poolt aastateks 2021-2027 tehtud ettepaneku kohaselt otsetoetuste õiglase jaotamise eesmärk saavutamata.
Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase moodustab vaid 54-60% ELi keskmisest, samas kui nende riikide tootmiskulude tase moodustab vastavalt 129% Eestis, 112% Leedus ja 113% Lätis. Lisaks sellele peavad Balti riikide põllumehed vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste ELi riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem. Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta juunis tehtud ÜPP reformi ettepanekute kohaselt jõuab Balti riikide toetuste tase vaid 77%-ni ELi keskmisest. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama 100% õiglased tingimused.
Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindajad korraldavad 13. detsembril 2018 kell 10-13 Brüsselis Schumani väljakul meeleavalduse, et väljendada oma protesti otsetoetuste ebaõiglase jaotuse vastu. Meeleavaldusele on kutsutud ka Eesti ja Läti peaministrid ja Leedu president.
Eestist on koostöösse kaasatud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Balti riikide põllumeeste nõudmistest on teada antud ka erinevate pressikanalite kaudu. Vaata lisaks pressiteadet portaalis euractive.com ja Balti põllumajandusorganisatsioonide arvamus-lugu portaalis euronews.com.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele