Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. detsember 2018

Väetisetootja YARA paneb rõhku digitaliseerimisele

Väetisetootja YARA paneb rõhku digitaliseerimisele
Autor: yara.com

YARA kvaliteetseid väetisi on Eesti põllumajandustootjad kasutanud viimased 20 aastat. Aga tasub teada, et YARA ei ole pelgalt väetisetootja vaid nende arendustiim tegeleb aktiivselt digitaalse põllumajanduse arendamisega.

Nii on välja töötatud näiteks telefoniäpp TankmixIT, millel on ka veebipõhine lahendus olemas. Äpp annab nõu, kuidas ja milliste teiste taimekaitsevahenditega võib YaraVita toodeid segada pritseprogrammis. Toodete nimekiri täieneb pidevalt ja võimalik on tellida jooksvalt juurde teste uute segupartnerite osas.

YARA areng sai alguse Norra ettevõttega Norsk Hydro, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1905. Töösturid Sam Eyde, Kristian Birkeland ja Marcus Wallenberg võtsid kasutusele Norra suured hüdroenergia allikad, et toota ettevõtte esimest olulist toodet – mineraalväetist. Sündmus pälvis tähelepanu üle kogu maailma, sest andis põllumeestele võimaluse oma saake suurendada. Mõnekümne aasta pärast oli Norsk Hydro tublisti laienenud, tegeledes nii väetise, nafta kui ka metallidega. Põhiüksus pühendus siiski suuresti põllumajandustoodetele ning hiljem eraldusid kõrvalharud ettevõttest. Yara International ASA noteeriti Oslo börsil 2004. aastal.

Nüüdseks on YARA esindatud üle kogu maailma, pakkudes tööd ligi 16 000 inimesele ja müües oma tooteid enam kui 150 riigis. Eesti turul ollakse juba üle 20ne aasta.

Veel on olemas äpp CheckIT, mis on annab taime foto sisestamisel infot millised toiteainete puudushaigused taimel on ning soovitab kuidas neid ennetada või tekkinud probleeme lahendada.

Uuest aastast tuuakse Eesti turule nutitelefonidel baseeruv aplikatsioon, nii Android’i kui I-Phone’i jaoks, Yara ImageIT. See on mõeldud lämmastiku vajaduse määramiseks taimede varajases kasvufaasis, kui Yara N-tester ei näita veel päris täpseid tulemusi.

Uus lahendus, mida veel pakutakse on YARA atfarm. Tegu on satelliidipõhise tehnoloogiaga, mis aitab optimeerida lämmastikväetiste kasutamist.  Satelliidi abil on võimalik saada ülevaade ja salvestada põllupõhiselt kasvav biomass ning võrrelda seda eelmiste aastatega. Vastavalt sellele on võimalik koostada põllupõhine lämmastikväetamise plaan ja seda siis vastavalt erinevatele põlluosadele.  Ettevalmistatud kaarti alusel toimub väetise väljakülv, sõltumata külviku tootjast. atfarm annab ka automaatselt soovitusi, kuna ja milliseid põlluosasid on tarvis väetada.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150