Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt.

- Eestis on enim teravilja piimandusega seotud ühistuid Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat”, mille autorid on Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik ja Ene Seidla.
“See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma “teed” otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni,” sõnas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht Rando Värnik. “Toodete eksport ja turustamine” (autorid: Rando Värnik, Tiiu Ohvril, Piret Kull, Jan Inno, Priit Hinto, Jaanus Murakas, Indrek Aigro) on teabematerjal, mis sobib nii maamaajandussektoris hõivatutele kui ka tudengitele. Teos on mõeldud neile, keda huvitab ühistuline majandustegevus ning kes alles mõtestavad enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu.”
Praktilise sisuga teabematerjali “Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse” autoriks on Kreeka professor Constantine Iliopoulos, kes peab oma ülesandeks luua koos inimeste, organisatsioonide ja kogukondadega uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke lahendusi, et tulla toime mitmesuguste probleemide ja sotsiaalsete vastuoludega, millega organisatsioonid silmitsi seisavad.
Trükised koostati ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Trükiste võrguväljaanded on kättesaadavad
SIIT.
Ühistegevuse programmi üritustel on võimalus endale saada ka trükised paberkandjal. Rohkem infot antud ürituste kohta leiad
SIIT.
Seotud lood
Õnnestumine eeldab laiapõhjalisi teadmisi koostööst ja ühistulisest tegevusest. Täna on suurim ühistegevuse vaenlane isekus, kuid sellest lahtilaskmine nõuab muutusi eelkõige iseendas. Selleks vajame enam teadmisi ja kompetentsi oma valikute kujundamisel ja tarkade otsuste tegemiseks, kirjutab Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.
Suve alul tähistas Leedu teraviljakasvatajate ühistu Joniškio aruodas 10. juubelit. Juhatuse esimees Alvydas Vizbickas on tehtuga rahul, sest toonane otsus – luua põllumeestele kuuluv ühistu – on ennast igati õigustanud, majanduslik seis on hea ja ühiselt võetud võlgadest saadakse lahti 2020. aastaks.
Maaülikooli maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht, professor Rando Värnik kommenteeris Äripäeva raadiosaates „Kasvupinnas“ konverentsil „Põllumees kui tippjuht“ toimunud arutelu. Ta oli kindlalt seda meelt, et ühistuline vorm on ennast õigustanud mujal Euroopas ja miks siis ka mitte meil, lihtsalt asjad peab korralikult läbi mõtlema ja saama paika ühised väärtused.
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus.
Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.