Looduskaitsealuste maade ostmiseks vajalike vahendite leidmiseks korraldatud enampakkumistel leidis 2018. aastal uue omaniku 139 kinnistut 5,63 miljoni euro väärtuses.

- RMK müüs 2018. aastal 139 kinnistut
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kokku toimus 2018. aastal hoonestamata kinnisasjade ehk peamiselt metsamaa müügiks viis kirjalikku enampakkumist. RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Laureni sõnul võib neid pidada edukateks. „Looduskaitseliste aluste maade ostmiseks ette nähtud 5 miljonit eurot sai maade müügiga täidetud. Ühele müüdud kinnistule tehti keskmiselt viis pakkumist ning hind tõusis seeläbi 1,55 korda," täpsustas ta.
139 kinnistu ostjate seas on 40 äriühingut ja 12 eraisikut. Edukaim pakkuja võitis 14 kinnistu enampakkumised, kaks või rohkem kinnistut ostis 27 enampakkumistel osalejat. Pakkumisi ei tehtud 36 kinnistule, mis lähevad kordusenampakkumisele madalamate alghindadega. Ebapopulaarsemateks osutusid soised või vähese metsaga maatükid.
Maatükid, millel ei ole praegu ja ei saa ka tulevikus RMK jaoks väga suurt väärtust olema, kaardistati 2017. aastal riigimetsas läbi viidud inventuuri käigus. Need on näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.